Raseduskuud on möödas ja perre saabunud pingelangus – beebi on sündinud. Ema mõtleb rõõmuga, et enam ei raskenda suur kõht liikumist ning näib, et normaalne elurütm hakkab taastuma. Kui tuleb esimene küllakutse või ees ootab mõni üritus, tunneb värskelt emaks saanud naine heameelt, et saab taas välja “inimeste sekka”.
Järku teatab mees skeptiliselt, et seal ollakse ilmselt päris mitu tundi, ja uurib, kus naine last imetada kavatseb. Seal on ju teised inimesed ka! Naine vastab, et läheb vajadusel lapsega eemale ja toidab beebit teiste pilkudest kaugemal. Mees jääb paraku skeptiliseks ning ütleb, et käib parem üksi ära, naine jäägu lapsega koju.