Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/07/28/13236922t1h12ed.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12259517t1h673b.jpg)
Hoolimata sellest, et naised tahavad olla sotsiaalselt aktiivsed, vabad ja liikuvad, tahavad beebid endiselt toituda omaenda ema piimast.
Isegi Paavst Franciscus on imetamist nimetanud armastuse keeleks, kuid naised otsustavad sageli minna lapse toitmisel üle kunsttoidule, kuna imetamiseks pole korralikke tingimusi.
Raseduskuud on möödas ja perre saabunud pingelangus – beebi on sündinud. Ema mõtleb rõõmuga, et enam ei raskenda suur kõht liikumist ning näib, et normaalne elurütm hakkab taastuma. Kui tuleb esimene küllakutse või ees ootab mõni üritus, tunneb värskelt emaks saanud naine heameelt, et saab taas välja “inimeste sekka”.