LAPSED: Päästke imetavad emad ehk Beebid söögu kemmergus!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
POLE PALJU VAJA: Kuressaare haigla ämmaemanda ja imetamisnõustaja Marje Altovi sõnul piisab kohast, kus ema saaks lapsega privaatselt olla, tugitoolist ja imetamispadjast ning kõik oleksid rahul.
POLE PALJU VAJA: Kuressaare haigla ämmaemanda ja imetamisnõustaja Marje Altovi sõnul piisab kohast, kus ema saaks lapsega privaatselt olla, tugitoolist ja imetamispadjast ning kõik oleksid rahul. Foto: Kristina Kretova/Saarte Hääl

Hoolimata sellest, et naised tahavad olla sotsiaalselt aktiivsed, vabad ja liikuvad, tahavad beebid endiselt toituda omaenda ema piimast.

Isegi Paavst Franciscus on imetamist nimetanud armastuse keeleks, kuid naised otsustavad sageli minna lapse toitmisel üle kunsttoidule, kuna imetamiseks pole korralikke tingimusi.

Raseduskuud on möödas ja perre saabunud pingelangus – beebi on sündinud. Ema mõtleb rõõmuga, et enam ei raskenda suur kõht liikumist ning näib, et normaalne elurütm hakkab taastuma. Kui tuleb esimene küllakutse või ees ootab mõni üritus, tunneb värskelt emaks saanud naine heameelt, et saab taas välja “inimeste sekka”.

Järku teatab mees skeptiliselt, et seal ollakse ilmselt päris mitu tundi, ja uurib, kus naine last imetada kavatseb. Seal on ju teised inimesed ka! Naine vastab, et läheb vajadusel lapsega eemale ja toidab beebit teiste pilkudest kaugemal. Mees jääb paraku skeptiliseks ning ütleb, et käib parem üksi ära, naine jäägu lapsega koju.

Tagasi üles