156 aasta möödumist esimesest Sõrve laulupühast tähistasid sõrulased kontserdiga Salme rahvamajas.
Sõrulaste 156 aasta pikkune laulupüha traditsioon
19. juuni 2019, 00:02
Esinesid Sõrve maakoor dirigent Anu Lepiku juhatusel ning Salme, Lümanda ja Aste kooli mudilaskoorid. Ühendmudilaskoori juhatasid Karin Pulk ja Reet Lõugas.
Tantsulusti pakkusid Salme memmede Meelespea rühm ja Lümanda tantsijad rühmast Kolmas Noorus (juhendaja Jelena Pšenitšnaja). Kodupublikule esines ka Salme rühm Varbarõõm, juhendaja Merle Sillavee.
Tallinlastest olid laulupüha sünnipäevakontserdiks Saaremaale sõitnud tantsijad rahvatantsuseltsist Pääsuke. Sidet Sõrvega rõhutab tantsijate esinemisriietus –nad kannavad Anseküla rahvarõivaid.
Laulupüha traditsiooni on sõrulased au sees hoidnud 156 aastat. 76 aastat tagasi (1943) kirjutas ajaleht Meie Maa: "Körberi töö koorilaulu kultiveerimise alal näib olevat alanud 1848. aasta paiku, millal Körber otsustas lõplikult Sõrve jääda ja millal Anseküla köstriks ja kihelkonnakooli õpetajaks asus andekas ja muusikaline Peeter Süda.
Töö toimus kahel joonel: ühelt poolt täiskasvanute koori väljakoolitamine, teiselt poolt lauluõpetus koolides, eriti kihelkonnakoolis."
Körberi külvatud lauluseeme on Sõrvemaal kenasti idanema hakanud, andes igal aastal korraliku saagi.
Ajalehe andmeil sai kõik alguse 3. nelipühal, 21. mail (uue kalendri järgi 2. juunil) 1863. aastal. Tookord sammus 30-liikmeline Anseküla koor oma punarohelisevalge lipu all, saadetuna kolme naabervalla kooridest peopaika, mis asetses "ühes talokoplis vaino peal ilusate lehtpuude all".
Körber selgitas sel kaunil päeval lauluviljelemise põhjusi. Ta soovitas rahvale paremat ajaviidet, rõhutades ajalehe andmeil (MM, 5.VI 1943), et tal olla hale meel, kuna talurahval muud meelejahutust ei ole kui viinajoomine, laisklemine ja roppude naljade tegemine.
Pärast Körberi kõnet said murul istuvad kuulajad nautida pooleteist tunni pikkust kontserti. Laulude vaheajal luges Körber oma luulet.
Sama aasta 1.augustil esines Körber oma kooriga Kuressaare supelsalongi aias. Körberi ilmaliku lauluharrastuse algatus leidis elavat vastukaja. Eestimaal korraldati esimene suur laulupidu 150 aastat tagasi. Küllap andis selleks tõuke ka üks pisike Sõrve laulupüha, mis oli peetud kuus aastat varem.