:format(webp)/nginx/o/2019/06/26/12302647t1he8a7.jpg)
Mustjala koolimaja avamisest möödus tänavu 80 aastat. Tähistamaks seda sündmust, kogunesid kooli vilistlased, endised õpetajad ja töötajad laupäeval kooli VII kokkutulekule, kus esinejad tegid ülevaate Mustjala piirkonna hariduselust, kooli ajaloost ja praegusest tegevusest.
Meeleoluka kontserdi andsid lasteaed-põhikooli õpilased ja Mustjala segakoor Mustel.
Kooli juhtkond tänas lillede ja meenetega kunagist direktorit, hiljutist juubilari Andi Humalat ja kõiki, kes kokkutuleku heaks kordaminekuks õla alla pannud.
Folkloorirühma Sõluke laulu saatel istutasid koolimaja ette puu vilistlased Vello Kald ja Kalle Kolter.
Direktor Malve Kolli toonitas tervituskõnes, et kool ongi see koht, kus päike paistab alati soojemalt. “Meie pidustused algasid juba 9. jaanuaril kooli sünnipäeval, kus vilistlased andsid tunde, mis lastele väga meeldisid,” märkis Kolli.
Rääkides 80 aasta pikkusest ajast, sõnas direktor, et ühe kooli jaoks tähendab see päris hulga tublisid vilistlasi, kindlaid traditsioone, pidevat teelolemist ja õppimist. Tunnustavalt rääkis direktor Kolli koolimaja ehitamise initsiaatorist, uue kooli esimest juhatajast Eduard Lemberist, kes pärast juunipööret arreteeriti ja 1942. aastal Gorkis hukati. Nõnda siis tehti rahvavalgustajast rahvavaenlane.
1989. aastal vilistlaste I kokkutulekul avati kooli hoovis Eduard Lemberi mälestuskivi.
Vilistlased meenutasid oma kooliaega, tuues välja nii mõnegi krutski, mille pärast nad omal ajal nahutadagi said.
Üllatusesineja oli Küdema külast pärit 97-aastane Henno Sepp, kes esitas kaks pala suupillil. Esimene neist oli eesti rahvalaul “Veli, hella vellekene”, millega nüüdne Pärnu elanik esines Küdema algkoolis 1931. aasta emadepäeval.
Pikemat lugu Mustjala kooli ajaloost saab lugeda 29. juuni Saarte Häälest.
/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)