Kaljase reeder alustas purjereisidega Abrukale

ABRUKALE MINEK! Esimese reisi kaasategemise au oli Saaremaa muuseumis suviti tegutseva Lossi Detektiivide Salaseltsi lastel. Esiplaanil Pekka Rooväli. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Mullu sügisel sai üle 90-aastase kahemastilise kahvelkuunari Hoppet kodusadamaks Kuressaare. Eile alustas kaljase peremees ja kapten Pekka Rooväli regulaarsete reisidega Abrukale.

Ehkki edaspidi saavad regulaarselt kolmapäeviti väljuvatele purjelaevareisidele minna kõik, kes tahavad, oli eile esimese reisi kaasategemise au Saaremaa muuseumis suviti tegutseva Lossi Detektiivide Salaseltsi lastel.

Isa poolt juuripidi Saaremaaga seotud ja alates läinud sügisest Saaremaal paikseks jäänud Rooväli tõdes, et Abruka reiside idee tekkis loomulikult. “Eks talv läbi on tööd tehtud, kontoris istutud hommikust õhtuni ja suur kogus kohvi ära joodud,” naeris ta. “Idee tekkis aga sellest, et järjest hakkasin rahva käest küsima, kas nad Abrukal on käinud, ja üle poolte ütlesid, et pole kunagi sinna sattunud,” selgitas ta.

Abrukal on ka elu

Nõnda mõtles ta, et sellise elamuse pakkumist ei saa käest lasta. “Praamireisiga seda võrrelda ei saa, praam on rohkem teeninduslaev, mis lihtsalt tagab, et rahvas ja kaup saaks saarele,” kõneles Pekka Rooväli. “Nii siis mõtlesin, et miks mitte – Abruka on täpselt parajas kauguses, see on rohkem selline elamussõit, kus laev on terve päeva reisijate päralt, nad võivad Abrukal ka terve päeva laevas istuda, aga võivad ka saarega tutvuda.”

Rooväli hinnangul on Abruka teenimatult veidi unustatud. “Elu toimub ikkagi seal ka,” nentis ta, leides, et nõnda on regulaarsete reisidega alustamine igati õigustatud. Hoppet väljub Raiekivi säärelt igal kolmapäeval kell 10.30 ning tagasi Kuressaarde jõutakse 16.30 paiku.

“See on ka päev, mil tavaline liinireis ei toimu. Proovime natuke seda leevendada, pakkudes lisavõimalust, aga ma arvan, et tegelikult me teineteist (liinilaevaga – toim) ei häirigi,” leidis kaljase peremees. Ta märkis, et kui liinilaevale mahub inimesi ca 20 ja vist veidi peale, siis Hoppeti parras mahutab 50 inimest korraga.

Täiskasvanule maksab reis 35 eurot ning hinnas on ka söögid-joogid. Laste puhul on hind madalam, samuti on võimalik perega tulijate puhul hinnas kokkuleppele jõuda, kinnitas Rooväli.

Regulaarsete reisidega alustamise puhul olid eile kaljase kaptenile õnne ja edu soovimas ka Saaremaa abivallavanem Kristiina Maripuu ja saarlasest riigikogu liige Kalle Laanet.

Esimene neist tunnistas, et on varem Abrukal käinud täpselt kaks korda. Üks neist kordadest jääb aega, kui ta oli 5. klassi tüdruk ja sellest reisist ei mäleta ta suurt midagi. “Kui oleksin läinud sellise laevaga nagu teie nüüd, siis mäletaksin kindlasti!” kinnitas Maripuu Hoppeti pardale roninud salaseltsi liikmetele. Teist korda käis ta saarel viis päeva tagasi.

Õige nimega laev

Abivallavanem nentis targu, et tegelikult on ta laste peale suisa kade, sest tahaks isegi oma päeva hea meelega just selle laevaga merel ja Abrukal veeta.

Kalle Laanet uuris aga lastelt, kas nad teavad, mida õigupoolest tähendab ajaloolise purjelaeva nimi Hoppet. “Hoppet tähendab lootust ja see on ühele laevale õige nimi,” leidis ta. Laaneti hinnangul on Hoppeti kodusadamaks Kuressaare valimine olnud Pekka Roovälil ka õige otsus. “Et oleks ikka reisijaid sel liinil!” soovis Laanet liinile edu.

Hoppet on ainus eestiaegne säilinud ja seilav purjelaev. Algselt kaubalaev, ehitatud Läänemaal Spithami külas aastatel 1925–1926. Rannarootslastest laevaehitajad panid pea 30-meetrisele kaljasele nimeks Hoppet, mis tähendab tõlkes lootust.