/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
/nginx/o/2019/07/03/12323319t1h50ea.jpg)
Sõrve poolsaarel asuva Mäebe küla rahva suur soov sai vaatamata esialgsele vastuseisule viimaks täidetud – alates sellest nädalast on külal ka bussipeatus, mida hädasti vajati.
Mäebe sai Karuperse asemel Särava peatuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bussipeatuse teema tõi avalikkuse ette tänavu varakevadel Saarte Hääle ajakirjanik Ain Lember oma külalugude sarjas. Ilmne vajadus peatuse järele tekkis seetõttu, et bussijuhid keeldusid viimasel ajal väljaspool ametlikku peatust ehk küla alguses reisijatele vastu tulemast ja neid bussist välja laskmast.
Mäebe külavanem Annika Ellervee selgitas tookord, et bussijuhtide sõnul pandi bussidesse sõidumeerikud, seega on nende iga peatumine nüüd kontoris jälgitav ja keegi ei soovi peapesu saada. Et Mäebe ametlik bussipeatus asub aga pigem küla servas, tähendas peatusest koju jõudmine vanadele inimestele, kes tulevad linnast suurte toidukottidega, rasket ligemale kilomeetripikkust jalgsimatka.
Nüüd, pärast seda, kui võitlus on võidetud ja teine bussipeatus Mäebel olemas, tõdes Ellervee, et asi hakkas liikuma, kui ta läks peatusepalvega Torgu teenuskeskuse juhataja Marite Ringase jutule. Viimane tegi taotluse valla transpordinõunikule Karl Tiitsonile, kes hakkas omakorda ajama asju maanteeametiga. Esiti tuli küll eitav vastus, põhjendusega, et soovitud peatuspaik asub maanteel ohtlikus kohas.
“Aga me ei jätnud jonni ja tõestasime, et seal on 70 km/h ala. Mulle tundus, et nad ei käinud üldse kohal, vaid lihtsalt arvasid, et peatust pole tarvis,” kõneles Ellervee. Lõpuks tuldi ametist siiski kohale ja leiti, et peatuse võiks siis veidi eemale teha, kohta, kus liiklusohutus on tagatud. “Pidi ikka rauda taguma ja tõestama, et seda peatust on vaja!” tõdes külavanem nüüd.
Annika Ellervee: Pidi ikka rauda taguma ja tõestama!”
Ellervee sõnul on inimesi, keda nüüd tagantjärele tänada, et asi ikkagi tehtud sai, palju. “Kes meid väga toetas, oli ajakirjanik Ain Lember, kes kirjutas väga pikantse pealkirjaga loo lehte,” naeris külavanem. Samamoodi kajastas teemat hiljem ajakirjanik Raul Vinni ning tänu ollakse võlgu ka Karl Tiitsonile, Marite Ringasele ja vallavanem Madis Kallasele.
Peatuse nimeks sai Särava aga seetõttu, et peaaegu sealsamas asub Särava talu. “Pakkusime selle ise välja. Aga muidugi oleks väga humoorikas olnud ka, kui sellest olekski saanud Karuperse peatus, kuid peatusest sai ikkagi Särava!”