SAAREMAA RAHVAMAJAD: Nasva klubi – tules hävinud ja uuesti sündinud

ALATI VALVEL: Hiie Mook ütleb, et kultuuritöötaja peab alati kättesaadav olema ja arvestama, et talle võidakse helistada 24/7. Foto: Egon Ligi

Kaks korda tules hävinud Nasva klubi on ikka ja jälle samal kohal üles ehitatud. Praegune hoone on rajatud kohvik-klubina, mistõttu traditsioonilist rahvamaja tööd pole seal teha niisama lihtne.

Nasva klubi sünd ulatub kaheksa aastakümne taha, millest Nasva sotsiaalmeedialehel annab põhjaliku ülevaate koduloolane Kalle Kesküla. Ta kirjutab, et 1932. aastal loodi Nasva maanoorte ring, milles oli üle kolmekümne liikme. Ühendus tegutses aktiivselt ja noortel oli palju ideid, mille elluviimist takistas ruumide puudus. 1930. aastatel oli küla majandus- ja kultuurielu eestvedajaks kalurite ühing, tantsupidusid ja koroonaõhtuid korraldati Kaju võrgumaja uues osas. Maareformiga kinnistati see maatükk, endine Mullutu mõisa kalarand, kalurite ühingule ja sinna rajatigi 1937. aastal seltsimaja.

1944 põletasid taganevad Saksa väed külasüdame maha ja tuleroaks läks ka seltsimaja ühes dokumentidega. Kultuurielus oli pärast sõda kümneaastane mõõn, ajutine seltsimaja avati 1955 Õusna majas, kus hakati rändkino näitama ja 1956 avati raamatukogu, mille juhatajaks sai Edna Kesküla. Laulukoori juhatas Timotheus Linna.