/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
/nginx/o/2019/07/12/12357714t1h07cd.jpg)
“Esmaspäeva hommikul kodus oma paistes jalgu tohterdades mõtlesin kurvastusega, ongi jälle läbi. Jälle viis aastat ootamist...,” mõtiskleb Muhu segakooriga oma üheksandal laulupeol käinud Irena Tarvis.
Tellijale
REPORTAAŽ: MINU ARM
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaks, mil laulupeolised alustasid kontsertidega, olid tantsijad juba lõpetanud. Kogu nädal harjutamist ja kolm etendust. Kaarma Karguses tantsiv Pille Mägi ütleb, et tema arvates on rahvatantsija ikka selline eriline liik. “Pikad trennipäevad, mille lõpetad ikka naeratusega palgel,” räägib ta. Jalad olnud kolmandaks trennipäevaks juba üsna ümmargused, aga ikka püsis naeratus näol ja ootus etenduste ees oli suur. Ei lugenud ka see, et koolimajas majutumine oli kui silgud pütis. Küünarnukitunne kogu aeg olemas.
/nginx/o/2019/07/12/12357718t1h629d.jpg)