Saaremaa vald sooviks kümnist meretuuleparkide tulust

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Seoses meretuuleparkide võimaliku rajamisega tulevikus soovib Saaremaa vald osa tuulikute teenitud rahast endale.

Ettepaneku, mille kohaselt võiks tuulepargi käibest näiteks 10% tulla Saaremaa avaliku ruumi arengusse, esitas Saaremaa vald rahandusministeeriumile Eesti mereala planeeringu eelnõu menetluse käigus. Nii nagu linnaruumis ehitades peab arendaja panustama tervikliku ruumi tekkimiseks (haljastus, kergliiklusteed jms), nii peaks ka elektritootjaid kohustama mingis osas panustama kogukonda, põhjendas vald.

Rahandusministeerium Saaremaa valla ettepanekut siiski arvesse ei võtnud. Merealade planeeringul puudub pädevus näha ette otseseid nõudeid tuuleenergeetika tootmisest saadava tulu suunamiseks ja kasutamiseks. Samuti ei asu meretuulepargid konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumil, vaid merealal.

Lähitulevikus viib rahandusministeerium läbi arendustest tuleneva kohaliku rahalise kasu uuringu, mille järeldused võivad tulevikus tuua kaasa seadusemuudatuse. Praegu puudub Eestis regulatsioon, kuidas arvestada arendusprojektidest omavalitsusele saadavat rahalist kasu ja kuidas kohalik omavalitsus saaks koostöölepingut arendajaga sõlmida. 

“Osades riikides selline praktika toimib ja plaanis ongi uurida, miks need regulatsioonid tekkisid ja kuivõrd neid kasutatakse,” ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Triin Lepland. 

Tema sõnul võiks kõnealune uuring välja tuua, mis on see kohalik hüvang, mida arendaja võiks kuidagimoodi kompenseerida ja kuidas sõlmida sellekohane leping.

Eesti Päevaleht kirjutas, et menetluses olev Eesti merealade planeeringu eskiislahendus näeb tuuleparkidele ette kolm suuremat mereala. Neist suurim jääb Saaremaast edelasse – kaardirakendus ütleb pindalaks üle 128 000 hektari. 

Teine, üle 60 600 hektari suurune ala jääb Ruhnu saarest põhja poole. Kolmas on paika pandud juba kehtiva Pärnu mereala planeeringuga: see asub Kihnu saarest lõunas ja on üle 65 000 hektari suur. Peale nende on üks väiksem ala Saaremaast loodes.

Tuuleenergiaks sobiva ala leidmiseks on arvesse võetud eri kitsendusi. Suure tüki potentsiaalsetest piirkondadest ampsasid Väinamere ulatuslikud looduskaitsealad. Arvesse on võetud lindude rändekoridore, hülgeekspertide arvamust, nahkhiirte liikumistrajektoore ja palju muud. Kuigi rannikule lähemale on ökonoomsem ja lihtsam tuulikuid ehitada, seati saareelanikele vastu tulles piirang, et tuulikuid ei tohi rajada rannajoonele lähemale kui 10 kilomeetrit, et mitte rikkuda vaadet. 

Riigi hinnangu järgi võiksid meretuulepargid toota 2030. aastaks 7% Eestis tarbitavast elektrist.