Admiral Bellingshausen asus Roomassaarest 10 000-miilisele teekonnale

Rohkem kui 100 jahist koosneva eskaadri saatel alustas eile Roomassaarest teed jahtlaev Admiral Bellingshausen, et 28. jaanuaril 2020 jõuda sihtkohta Antarktikas.

Admiral Bellingshauseni meeskond ja President Kersti Kaljulaid Pilguse mõisas Foto: Gunnar Siiner/Saarte Hääl

Eile hommikul Roomassaarest lahkudes vahis olnud tüürimees Priit Kuusk vaatab Saarte Hääle palve peale, et Antarktikas asuva sihtkohani on minna ligikaudu 10 000 miili.

Roomaasaarest teele saatmine oli suurejooneline. Saatjateks samal ajal sadamas peatunud Muhu väina regati alused, kes saatsid jahti kuni järgmise etapi stardiliinini. Jahti saatis ka ühel alusel Muhu väina selle etapi kaasa tegev president Kersti Kaljulaid, kes kaldal peetud kõnes toonitas polaarekspeditsiooni tähtust inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisel.

Eskaadris kaasasõitnud jahtide pealt tervitati polaarekspeditsiooni lauludega ja kõikvõimalike ergutavate hüüetega. Viimasena saatis laeva teele puksiir Panda, kes Bellingshauseni auks lasi õhku uhke veejoa.

"Enam pole pääsu, peab minema," tõdes jahtlaeva kapten Meelis Saarlaid, jättes hüvasti nii Roomassaare kui Abrukaga.

Ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli ütles, et ülevamat ärasõitu Antarktika poole ei oskakski tahta.

Avamerel valati kõigepealt kombekohaselt pits Neptunile ja sooviti head reisi. Seejärel jätkus juba tavaline laevaelu, tekk tehti klaariks, igaühel olid omad ülesanded täita.

Meelis Saarlaid Foto: Raul Vinni / Saarte Hääl

Esimesel etapil on pardal 12liikmeline meeskond, kellest mitmed sõidavad välja Antarktikani, kuid mõned lahkuvad juba näiteks Ventspilsis, kus tehakse esimene peatus.

Tagasi koduvetesse on kavas jõuda ligi poolteise aasta pärast. Antarktika-retke tipphetk on kavandatud 28. jaanuarile 2020. aastal juba Antarktika vetes, päeval, kui 200 aastat tagasi Saaremaalt pärit kapteni Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhtimisel avastati maakera viimane manner. Admirali staatusesse – mis on kõrgeim mereline tunnustus maailmas – nimetatud maadeavastajat tunneb ja tunnustab kogu merendusmaailm.

Purjeka Admiral Bellingshausen kodusadamana on ahtripeeglil kirjas Kuressaare. Kahemastilise mootorpurjeka pikkus on 23,9 m ja peamasti kõrgus 27,5 m.

Merekultuuri ja Eesti merenduse sõbrad ning toetajad, kes soovivad toimuvast rohkem teada saada, saavad admiral Bellingshauseni panusega Antarktika avastamisse tutvuda Kuressaares Abaja lahe äärde püstitatud ringpannool.

Ringpannoo asukohale on kavandatud püstitada mälestusmärk admiral Bellingshausenile ja Antarktika avastamise 200. aastapäevale. Mälestusmärgi püstitamise toetamiseks on Saaremaa merekultuuri selts avanud erikonto, mis annab igaühele võimaluse osaleda oma toetusega maailma merendusloo mälestusmärgi rajamisel.

Kadi raadio varustas merereisijad muusikaga

Raadio Kadi muusikatoimetaja Roald Kitt pani meestele kaasa kodumaist muusikat.

Et mehed kaugetel meredel kodu ei unustaks ja meel härdaks ei läheks, andis Kadi raadio neile kaasa mälupulgatäie siitkandi muusikat. Laulud valis välja ja seadis reisivalmis raadio muusikatoimetaja Roald Kitt. „See sai selleks, et neil oleks midagi kuulata, kui merel koduigatsus peale tuleb,“ selgitas Kitt. Tema sõnul on tegemist eranditult lugudega Saaremaa heliloojatelt, muusikutelt. Teiste seas on laule Albert Uustulndilt, Õie-Maria Tehult, aga ka näiteks noorema generatsiooni esindajalt Grete Paialt. „Kokku sadakond lugu,“ tähendas Roald Kitt.

Tüürimees Priit Kuuse sõnul oli neil Kadi raadio tehtud muusikavaliku üle hea meel. Laevas mõned plaadid küll olid, kuid nii suurt valikut mitte. See leiab kindlasti ka kasutust kaugetel meredel. Foto: Gunnar Siiner/Saarte Hääl

Seitse jalga vett kiilu alla

Saaremaa merekultuuri seltsi liige Ülo Roos: "Mõtteis teen selle sõidu meeskonnaga kaasa. See on väärt ettevõtmine. Õige asi on ka see, et Bellingshausenile Kuressaare mereranda mälestussammas püstitatakse. Me peaksime sellest veel kõvema häälega Eesti rahvale teada andma".

Ene Greinert Saksamaalt: "Abikaasa Björniga on meil väga hea meel, et selleks ajaks siia sattusime. Me peame meeskonnale pöialt, et kõik hästi läheks. Oleme ise palju purjetanud ja teame, missugune võib meri vahel olla. Olen uhke, et olen Saaremaal sündinud ja kasvanud. Meil õnnestus ka laeva pardal käia. Kõigest nähtust on meil väga hea meel."

Björn Greinert: "Olen purjetanud 1977. aastast. Meil on ka Kuressaares väike purjejaht. Enest on saanud hea purjetaja. Kui meid oleks Bellingshauseniga merereisile kutsutud, siis ei oleks me ära öelnud. Oleme õnnelikud ka selle üle, et saame siin sadamas laeva teele saata."

Saksamaal elav saarlane Väino Kruuser: "Sündmus sadamas on seda väärt, et kodust välja tulla. Laeval Admiral Bellingshausen seisab ees pikk ja ohtuderikas meretee, aga loodame, et reis kulgeb hästi ja meeskond viib saarlaste ja kogu eesti rahva sõnumi kaugele jäisele kontinendile."   

MTÜ Saaremaa Kodukant juht Reet Viira andis jahtkapten Meelis Saarlaiule üle plaadid tekstiga "Eesti vabariik 100". Üks neist viiakse Bellingshauseni jaama, teine teeb läbi pika merereisi ja pärast seda pannakse üles Roomassaare sadamas.

Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen: "Meie hooleks on hoolitseda sadamalinnades toimuvate minikonverentside eest. Sellest retkest teeme ka ühe näituse. Üks osa sellest on juba avatud. Me pidevalt täiendame seda. Kogu reisi vältel hoiame kätt pulsil, osaleme ka ise."

Aare LaineToimetaja

Põneva ülevaate Bellingshauseni 200 aasta tagusest reisist annab animatsiooni kujul edasi Kuressaare ametikooli disaini õppesuuna liikuva graafika kujundaja erialal õppiva Joonas Välja tehtud kokkuvõte.