SAAREMAA OOPERIPÄEVAD: Kertu Orro: ooperipublik on meid usaldama hakanud

AJAST EES: Kertu Orro sõnul töötavad nad Saaremaa ooperipäevade korraldamisel kolm aastat ja idee tasandil suisa viis aastat ette. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Eesti Kontserdi juht Kertu Orro rääkis Kadi raadio eetris olnud usutluses Tõnis Kipperile, et ehkki nad võtavad ooperipäevade korraldamist Saaremaal kui missiooni, meeldib see töö neile siiski väga ja järele jätta nad ei kavatse.

Saaremaa ooperipäevade alguseni on jäänud loetud päevad ja kui hakata tiitleid lisama, siis olete ju ka Eesti Kontserdi suurima festivali – ooperipäevade – tegevprodutsent olnud aastast 2013. Saaremaa ooperipäevad on juba nagu teie laps ju.

On ikka jah, varsti teismeline juba. Aga ikkagi veel väga armas.

Selle aasta veebruarist olete Eesti Kontserdi juht, mis on keeruline amet. Ühes artiklis avaldasite lootust, et kahe aasta pärast olete väga õnnelik, et Eesti Kontserdiga on kõik hästi. Kas on juba näha, et see õnn läheneb tasapisi?

Jah, siiamaani on mul lootus kahe aasta pärast olla väga õnnelik. Praegu ma ei näe ühtegi põhjust, miks see ei võikski nii olla.

Olete Haapsalu kandist pärit ja kuskil oli selline teie meenutus, et kui lõpetasite muusikakooli, siis panite klaverikaane kinni ja lootsite, et ei ava seda enam iialgi. Ei läinud nii.

Klaverikaanega peaaegu nii ikkagi läks, seda olen nüüd küll avanud vaid oma lõbuks. Aga muusikavaldkond sai mind ikkagi naha ja karvadega kätte. Siin ma nüüd olen ja olen väga rõõmus selle üle. Samuti olen rõõmus selle üle, et ma üheksa aastat klaveriõpinguid olen läbinud, mis tähendab, et baasteadmised muusikamaailmast on mul olemas. See muudab tänase töö jällegi selle võrra kergemaks.

KERTU ORRO: Saaremaa ooperipäevade korraldustiim on täielik dream team.

See, et muusika ja teie kokku saite, oli teatud mõttes nagu paratamatus. 

See oli paratamatus tõesti. Lasteaialapsena tuli muusikakoolis veeta palju tunde, olla emaga töö juures kaasas. Nii ma seal muusikaklasside vahet jõlkusin. 

Kui ühel päeval selgus, et ühes klassis toimusid vastuvõtukatsed, sättisin end ka pinginurgale. Ema suureks üllatuseks selgus järgmisel päeval, et mind oli klaveriõpingutesse vastu võetud. Siis olin viieaastane ja läks natuke veel aega, kui jõudsin esimesse klassi. Näpud olid nii lühikesed veel, et ei jõudnud oktavit võtta ja ei saanud vajaliku õppeprogrammiga edasi minna. Tuli jääda eelklassi kordama.

Miks just klaver?

Tahtsin tegelikult õppida viiulit, aga kuna minu ema oli Haapsalu muusikakooli ainuke viiuliõpetaja, siis ta ütles, et nii see küll ei lähe ja tema mind küll õpetama ei hakka. Siis valisin järgmise instrumendi – klaveri.

Olen lugenud kuskilt vahvaid mälestusi ka selle kohta, kui te ema käis perekonnaseisuametis abiellujatele viiulit mängimas ja teie siis tagatoas salaja noorte armunute sõrmuseid proovisite.

Oli ka nii.

Kas see sõrmus Eesti Kontsert on teile paras?

Praegu küll tunnen, et ei hõõru ega pigista.

Eks ta tegelikult oli ju ilusti läikima nühitud enne teid. Saaremaa ooperipäevade korraldamine kukkus ju ka Eesti Kontserdile kas ootamatult või mitte kaela, aga tagantjärele vaadates oli suur õnn, et see omal ajal juhtus. Kui Eesti Kontsert ei oleks toona Ludmilla Tooni ellukutsutud imelist ideed üles korjanud, siis meil ei olekski sellelt suvelt enam midagi oodata.

Vaat seda ei julge ütelda, võib-olla oleks siis keegi kolmas tegija tulnud, kes seda kaunist ettevõtmist veaks. Aga minu suur austus Ludmilla Toonile, kes on sellele festivalile tegelikult aluse pannud. Toona küll siis Kuressaare ooperipäevade näol, aga sealt see praegune Saaremaa ooperipäevade festival välja on kasvanud.

Miks teil tegelikult Saaremaa ooperipäevi tarvis on? See on üks suur ettevõtmine, suur töö. Olete siin mitu nädalat paigal, suurt rikkust see ilmselt ei too.

Eesti Kontserdile on Saaremaa ooperipäevad tähtsad seetõttu, et tegemist on praeguseks juba väga tugeva ja tuntud kaubamärgiga ja festivaliga, kuhu publik juba oskab tulla. Publik on meid usaldama hakanud, on meie korraldusega rahul ja eks Eesti Kontsert on üks väheseid muusikaorganisatsioone Eestis, kel on nii palju võimekust, et erinevaid külalisteatreid, ooperiteatreid Saaremaale tuua ja Eesti publikule erinevate maade ooperikunsti pakkuda. Me natuke võtame seda ka missioonina, et peame seda tegema. Aga kindlasti see tegemine meile väga meeldib. On muidugi ka keerulisi hetki ja rikkust see majja ei too, tõesti, eelarve on igal aastal väga pingeline ja Saaremaa ooperipäevade festival pingestab seda kindlasti veel juurde, aga see on meie festivalide reas sellegipoolest väga oluline.

Teie eelkäija Jüri Leiteni suutsin alati endast välja viia küsimusega, et räägitakse, et kohe kolite festivali Kuressaarest ära Haapsallu. Ma ei hakka vast küsima, kas sellel on mingit tõetera sees, ma arvan, et pole. Küsin parem, mitme aasta peale ette te teate Saaremaa ooperipäevade külalisteatreid, vihjeid programmile, uuslavastusi?

Nüüd on teada järgmise aasta peaesineja, kelle ütleme välja 22. juulil Saaremaa ooperipäevade avamisel. Kirjutame pidulikult alla lepingu uue külalisteatri esindajaga. 

Oleme kirjutanud alla eellepingu 2021. aasta peaesinejaks oleva külalisteatriga ja läbirääkimised käivad 2022. aasta peaesinejaga. Töötame kolm aastat ette. Ja idee tasandil töötame ka isegi viis aastat ette. 

Üks asi on loominguline pool, aga festivali juures on ka palju muud, mis loomingust jääb väljapoole. Ennekõike see tohutu ooperimaja, mis peab üles saama, kogu logistika ja kõik muu. Mõned hallid juuksed on festivali tegevprodutsendile selle tööga tulnud ka? 

Kindlasti on. Ega see lihtne ole, aga asja teeb ilusaks see, et Eesti Kontserdi meeskond tervikuna on ikkagi väga super tiim. Ja Saaremaa ooperipäevade korraldustiim on täielik dream team (unistuste meeskond – ingl k). 

Lust on nende inimestega seda teha ja saad olla kindel, et iga inimene teeb maksimaalselt südamega seda tööd, mis lõik talle on ooperipäevade juures sattunud.

Ooperipäevade puhul on veel tore ka see, et inimesed, kes tavapäraselt töötavad hoopis teistes valdkondades, näiteks finantsosakonnast tuleb inimene Saaremaale ooperipäevadele seepärast, et teenindada solistide majas soliste või minu sekretär tuleb siia selleks, et pidada üleval disainiala ja hoida korras staabitööd koos personalijuhiga. Selline rollide vahetus on väga põnev ja annab inimestele vaheldust.

Kiire soovitus ka. Ooperipäevade kavas on palju erinevaid lavastusi, väga väljamüüdud etendusi samuti, aga üks, mida võiks saarlane, kes pole elus ooperis käinud, vaadata-kuulata? Et ta tuleks ja jääkski käima ja oleksime ühe ooperisõbra juurde saanud.

Saarlastele soovitaksin kindlasti tulla kogu perega vaatama etendust “Ooperimuinasjutt”. See on väga tore lavastus, kus käiakse muinasjutuvestja abil läbi mitmed ooperid sellises natuke kergemas võtmes. 

Kaasa teeb eestikeelne muinasjutuvestja Margus Tabor Hiiumaalt. Selline väga lustlik koguperetükk.

Kui tulla aga ilma lasteta, siis kindlasti reede õhtul, 26. juulil, kui mängime Francis Poulenc’i “Karmeliitide dialooge”. 

See ooper ei ole küll väga tuntud, aga selle muusika on väga ilus. Sisu natuke sünge, aga lavastus sensatsiooniliselt põnev. Kindlasti saab ka natukene nutta.

KERTU ORRO

Sündinud 25. augustil 1973 Haapsalus

On töötanud Eesti Kontserdis alates 2010. a arendusjuhina ning tema töö on hõlmanud administratiivpoole juhtimist. Alates 2013. a on ta olnud ka Eesti Kontserdi suurima festivali Saaremaa ooperipäevade tegevprodutsent.