Tööst puudu ei tule – ka väikesel saarel

Ave Reimaa-Lepik Foto: Maanus Masing

30. juuni seisuga oli Saare maakonnas üle poole tuhande töötu, kellest vähem kui veerandsada kuulub Muhu valla ja vaid üks Ruhnu elanike hulka.

Töötukassa andmeil oli juuni lõpus Saare maakonnas töötuna arvel 527 inimest ehk 11 võrra rohkem kui maikuu viimasel päeval.

“Kui vaadata töötute osakaalu maakonna tööealiste elanike arvust, on see protsent väike – koos Hiiumaaga oleme madalaima töötuse protsendiga maakonnad Eestis,” tõdes töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik. “Samas, kui vaadata töötute arvu, siis seda viitsadat kätepaari läheks meil tööturul loomulikult vaja.”

Tänavu oli esimese poolaasta suurim töötute arv maakonnas jaanuaris –  606 inimest. 

Reimaa-Lepiku sõnul ei ole töötute arvu kasv – pluss üksteist inimest – maikuuga võrreldes kuigi suur. “Liikumisi ikka toimub,” leidis ta. “Samas on paljud inimesed, kes mais töötud olid, endale rakenduse leidnud.”  

Muhus napib pigem töökäsi

Statistikas on ära toodud ka töötute arvud omavalitsusüksuste kaupa.

Need näitavad, et Muhus oli töötuid juuni lõpu seisuga 23 – 15 meest ja kaheksa naist. Enamus neist kuulub vanusegruppi 25–54 eluaastat. 

Muhu saare töötute arv on mõne kuu taguse ajaga siiski märgatavalt kahanenud – veebruaris oli töötuna arvele võetud inimesi Muhus 38.

Raido Liitmäe: “Mina leian, et kes on hakkaja ja aktiivne inimene ning tööd teha tahab, see tööd leiab ka. Tööd Muhus on – pigem napib töökäsi.”

“See paar-kolmkümmend on meil viimastel aastatel suhteliselt stabiilne töötute arv,” lausus Muhu vallavanem Raido Liitmäe. “Mina leian, et kes on hakkaja ja aktiivne inimene ning tööd teha tahab, see tööd leiab ka. Tööd Muhus on – pigem napib töökäsi.”

Vallavanemana teeb Liitmäele heameelt, et Muhu elanike arv – ja ka tööealiste inimeste hulk – viimastel aastatel aina kasvab. “Ka meie ettevõtlusstatistikat on päris meeldiv vaadata, sest ettevõtete arv kasvab samuti.” 

Liitmäe sõnul on tööealised inimesed saarele igati teretulnud. “Oleme valla üürimaja ehitamisega graafikus – kaheksa korterit on juba valmis ja kaheksa valmivad oktoobriks,” rääkis vallavanem. “Praegu otsime lasteaiaõpetajaid ja vajame ka maa- ja planeeringunõuniku kohusetäitjat – seega võib neid kortereid varsti vaja minna.”

Töötustaatus kui teadlik valik

Eesti väikseima töötute arvuga vald on Ruhnu – kui veel veebruaris oli saare registrijärgsete elanike seas neli töötut, siis juuni lõpus vaid üks – mees, kes kuulub vanuserühma 25–54 eluaastat. Võrdluseks – Vormsi vallas oli töötuid juunis viis. 

Andre Nõu: “See, et meil vaid üks töötu on, on ju ka loogiline – meil on ju vaid üks väike küla.”

“See, et meil vaid üks töötu on, on ju ka loogiline – meil on ju vaid üks väike küla,” ütles Ruhnu vallavanem Andre Nõu. Tema andmeil on Ruhnu sissekirjutusega inimesi 166, püsielanikke on saarel aga 55. 

“See meie ainus töötu on püsielanik, aga töötu staatus on tema teadlik valik ennast mitte kohustustega siduda,” märkis Nõu, lisades, et mees saab enda majandamisega hakkama.

Nagu Muhu vallavanem Raido Liitmäe, kinnitas ka Andre Nõu, et neile, kes tööd teha soovivad ja kel ettevõtlikkust jagub, saarel tööd jagub. “Praegu on meil tööd pakkuda õpetajale, direktorile, suviseks ajaks otsitakse kokka ja abitöölisi,” loetles Ruhnu vallavanem.

Kõige suurem on töötute arv maakonna suurimas, Saaremaa vallas, kus 30. juuni seisuga oli töötuna arvel koguni 503 inimest (jaanuaris oli nende hulk 569) – 246 meest ja 257 naist. Ka Saaremaa vallas kuulub enamus töötuid – koguni 325 – 25–54aastaste vanusegruppi.  

Eestis kokku oli juuni viimase päeva seisuga lausa 30 340 töötut, neist linnades elas 18 737 ja maal 11 603 inimest. Enim töötuid oli suurima elanike arvuga Harju maakonnas – 12 005. Neist omakorda 8955 on Tallinna inimesed.

Saaremaa on töötute arvukuse poolest maakondade edetabelis tagantpoolt neljandal kohal. Jõgevamaal oli juuni lõpus arvel 478 töötut, Läänemaal aga 405.