AJALUGU: Mis juhtus Aleksander Antsoniga?

ALEKSANDER ANTSON jooksmas Tartus Kalevi spordiplatsil. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Saaremaalt võrsunud kirjamees Aleksander Antson jäi 1941. aasta suvel kogemata maha laevast, mis oleks teda Venemaale viinud ja päästnud sakslaste käest. Järgnesid kaks aastat vanglas ja hullumajas ning surm autoõnnetuses septembris 1945.

Tänasest Saarte Hääle järjejutuna startiva romaani "Sina ei pea mitte himustama…" (Noor-Eesti kirjastus Tartus 1938) autori Aleksander Antsoni (1899–1945) ehk Võrsna küla Saadu Sassa elutee algas 31. augustil 1899. Tema eluaegne sõber, Leisi koolijuht ja koduloouurija Albert Seppel kirjeldas nende esimest kohtumist 1964. aasta juulis ajakirjas Keel ja Kirjandus.

"Ilusal suvisel pühapäeval astus meie õuele pikk sale külanaine, linapäine poisike käekõrval. Juhatasin naise tuppa ema juurde, meie poisiga kahekesi aga jooksime ja hullasime varsti sellise õhinaga, nagu oleksime juba sündimisest saadik sõbrad olnud. Toas võtsid memmed meid lähema takseerimise alla ja tegid kindlaks, et oleme pikkuse poolest päris võrdsed ja mina Sassast ühe päeva vanem ning sügisel saame mõlemad seitsmeseks."