Urmas ise naerab muhedalt, et sellised asjad juhtuvad, kui lapsepõlves palju legodega mängida.

Meie kohtumine leiab aset Orissaares sõjamuuseumi juures, kus Urmasel on oma töökoda. Urmas Puu kutsub oma viimast sõiduvahendit kunstiprojektiks MASIN. “Sellel on Audi mootor ja käigukast, aga raami ja kere, keskliigendi olen teinud nullist,” selgitab ta. Ei ole see auto, ei ole see traktor, on üks omamoodi asi, millega saab maastiku peal vurada.

Maanteemasinaga tegemist pole. Mees ütleb ise, et see on selleks liiga aeglane ja see pole ka kunagi ta eesmärk olnudki, et sellega igapäevaselt liikluses osaleda saaks. Nüüd veel vähem, kui teemaks on automaks. Kui varem käis tal korra peast läbi mõte, et võtaks kasvõi traktorina arvele, siis nüüd, kui garaažis on viis autot, millest kolme eest peab maksu maksma, seda soovi enam pole.