Saaremaa vald soovib ümber ehitada olematut sadamat
PRIA leiab, et sadamat pole olemas ja kala ei püüta

PAAT ROOSTIKUST: Kihelkonna kandi noormehed Andre Lember ja Martin Vaher pidid kalale minekuks eile paadi välja ajama roostikust. Ühtegi sadama olemasolule viitavat märki sealt praegu leida ei õnnestu.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kihelkonnale Abaja külla väikelaevasadama rajamise projekt ei saanud PRIA-lt toetust, kuid Saaremaa vallavalitsus kavatseb ikkagi sadama iga hinna eest valmis ehitada.

"Saaremaa vallavalitsuse taotlus otsustati jätta rahuldamata," ütles põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti teabeosakonna juhtivspetsialist Eveliis Padar. Keeldumise põhjusi ei saanud ta avaldada, seda keelab seadus.

Kuigi Saaremaa vald on saanud rahastustaotlustele Abaja lahe äärde endisele Laskeraja maaüksusele sadama rajamiseks juba mitu äraütlevat vastust, ei kavatseta püssi põõsasse visata. Väidetavalt pole välistatud isegi sadama rajamine ainult vallaeelarve raha eest.

Abivallavanem Jüri Linde selgitas Saarte Häälele, et kavas on otsida uusi rahastamisallikaid. Näiteks on üheks võimaluseks taotleda sadama arendamiseks vahendeid järgmistest Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 elluviimiseks korraldatavatest taotlusvoorudest. Ehk siis uuesti Saarte Kalanduse kaudu. "Vallavalitsuse poolt töötame edasi leidmaks sobivaid rahastusmeetmeid plaanide elluviimiseks. Senine eeltöö on olnud vajalik, sh vastuvõetud vastava ala detailplaneering kehtib edasi," sõnas Linde.

Vallavalitsus küsis projektile "Abaja sadama ümberehitamine multifunktsionaalseks väikesadamaks" PRIA-lt 170 936 eurot. Aprilli lõpul kiitis taotluse heaks Saare- ja Muhumaal Euroopa Kalandusfondi rahajagamist koordineeriv MTÜ Saarte Kalandus.

Abaja külla Laskeraja maaüksusele sadama rajamiseks tegi otsused juba 2015. aastal Kihelkonna vallavalitsus. Toona oli kinnistu veel Kaitseliidu omand. Kui 4,38 hektari suurune maatükk 2016. aasta suvel 5000-eurose hinnaga oksjonile pandi, pakkus Raimu Aardami juhitud vallavalitsus 35 021 eurot ja sai maa endale.

Vallavalitsus kruntis maa kolmeks, millest ühele on kavandatud sadam kuni 12-meetristele paatidele, teised krundid on Kihelkonna üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaaks. Sadamat ei ole Laskeraja maaüksusel kunagi olnud, selle rajamise ettevalmistuseks algatas vallavalitsus detailplaneeringu.

18. oktoobril 2017 registreeriti Abaja sadam sadamaregistris. See on oluline detail, sest Saarte Kalandusest toetusraha küsimise üheks tähtsamaks eelduseks oli kehtiv kanne sadamaregistris.

Samaaegselt, 9. novembril lisati Abaja sadam MTÜ Saarte Kalandus  arengustrateegiasse. Kihelkonna vallavalitsus lubas, et planeeritud kasutusaktiivsus saab olema suur tulenevalt sadama soodsast asukohast: “kaitstus meretuulte eest, asukoht Kihelkonna aleviku keskelt 2 km kaugusel, suure riigitee ääres.”

Oluline tegur oli ka päästevõimekuse tõstmine, püügivõimaluste oluline muutus nii ohutuse kui kala lossimise osas.

Ehitaja leidmiseks korraldas Kihelkonna vallavalitsus riigihanke, millele tegi koos käibemaksuga 202 967 eurose pakkumise OÜ Kuressaare Ehitus. 19. oktoobril, võimuoleku 12. tunnil lõi vallavanem Aardam ehitusfirma juhi Tõnu Toompuuga käed. 

Vallavanema soolo

Aprillis 2018 kirjutas Saarte Hääl, et sel hetkel ei olnud Aardamil tegelikult rahalist katet sadama valmis ehitamiseks ega ka vajalikke kooskõlastusi. Aardami väitel oli ta arvestanud lepingut sõlmides valdade ühinemislepingust tuleneva 150 000 euroga ja 50 000 euroga Kihelkonna eelarves. Tegelikult oli ühinemislepingus Kihelkonna investeerimisobjektina märgitud hooldekodu ja raha sihtotstarbe Abaja sadamale ümbertõstmise pidanuks kinnitama volikogu. See oli eelmise aasta aprillis vallavanem Madis Kallase seisukoht.

Selleks ajaks oli Abaja sadama arendus ajanud puhevile Saaremaa vallavolikogu opositsiooni. Meremehest vallavolinik Mart Saarso uuris, kuidas ikkagi laseb vallavalitsus “rekonstrueerida” sadamaid, mida pole olemas. Lisaks Abaja projektile oli tal hambus Kuressaare Tori jõesadam, millele samuti küsiti toetust Saarte Kalandusest.

Madis Kallas selgitas vastuseks Saarso arupärimisele, et Abaja sadama rajamine on raiutud Kihelkonna eelarvestrateegiasse, arengukavasse ja muudesse dokumentidesse. “Abaja sadamat on Kihelkonna valla elanikud pidanud läbi Kihelkonna vallavolikogu piisava tähtsusega sadamaks,” teatas Kallas. “Saaremaa vald saab oma esimesel tegutsemisaastal lähtuda ühe piirkonna arengut planeerides eelkõige nendest samadest arengudokumentidest.”

Ta lisas, et kui kohalik kogukond soovib piirkonda oluliselt paremaid merele pääsemise tingimusi, tuleks need ka luua. Siiski oli opositsiooni kisast nii palju kasu, et vallavalitsus kärpis 2018. aasta eelarves Abaja sadama ehituse kulusid 65 000 euro võrra. Plaan oli küsida veelgi rohkem raha toetusena kalandusfondist.

Seda eelmise aasta aprillis tehtigi. 25. aprillil esitas vallavalitsus Abaja sadama ehitusloa taotluse, mis oli samuti oluline dokument taotlusedokumentide juures. PRIA aga raha ei andnud. Kui vallavalitsus tegi uue projekti, jäi toetuseta seegi. Seejärel lõpetas vald mullu juunis lepingu Kuressaare Ehitusega, makstes leppetrahviks 10 000 eurot.

MADIS KALLAS: Abaja sadamat on Kihelkonna valla elanikud pidanud läbi Kihelkonna vallavolikogu piisava tähtsusega sadamaks."

“Leping lõpetati vaid sellepärast, et opositsioon ja revisjonikomisjon tegid tubli töö ja tõid välja, et Raimu Aardam Kihelkonna vallavanemana on peale uue vallavolikogu valimisi, ületades volitusi, sõlminud ehituslepingu, omamata ei Kihelkonna vallavolikogu ega ühinemislepingujärgselt teiste volikogude luba,” märkis toona vallavolinik ja revisjonikomisjoni esimees Mart Maastik.

Kadus registrist

Aasta möödus ja vallavalitsus esitas Saarte Kalanduse kaudu PRIAle uue taotluse. Eitav vastus laekus eelmisel nädalal. PRIA leiab, et Abaja sadamale ei peaks raha andma, kuna seal pole tegelikku reaalset kalapüüki ega sadamat. Tagatipuks pole Abaja üldse sadamaregistris.

Saaremaa vallavalitsuse kodulehel on Abaja küll sadamate nimekirjas märkega “ehitamisel”, kuid link veeteede ameti sadamaregistrisse ei vii kuhugi. Veeteede ameti välissuhete juht Tarmo Ots selgitas Saarte Häälele, et vallavalitsus palus 20. mail peatada elektroonilises registris sadama avalik kasutus. Palve põhjendust soovitas Ots küsida vallavalitsuselt. Taavi Sink vallavalitsuse kommunikatsiooniosakonnast aga selgitas, et ettepanek tuli siiski VTA-lt: “Veeteede Amet esitas Saaremaa Vallavalitsusele ettepaneku märkida Abaja sadam elektroonilises sadamaregistris ajutiselt, kuni valmimiseni või mingiks perioodiks, mitteavalikuks. Ettepaneku põhjuseks toodi registriandmete korrastamine.” 

FOTO: Klotoid OÜ

Kanali asemele sadam

Klotoid OÜ koostatud planeeringu järgi tuleb Abaja lahest Kihelkonna–Oju teeni ulatuv paarisaja meetri pikkune nõukogudeaegne niisutuskanal süvendada kuue meetri laiuseks laevatatavaks alaks. Selle minimaalne sügavus madala veetaseme korral oleks 40–50 cm, tavapärane aga 1,2 meetrit. Nimelt on kohalike kasutatavad Kasse- ja Kiili-tüüpi paadid vastavalt 26 ja 30 cm süvisega. Paadid, mida on eeldatavalt 12, hakkavad planeeringu järgi seisma 60 meetri pikkuse ja kolme meetri laiuse betoonist kai ääres. Betoonkai juurde peaks tulema veel umbes 40 meetrit ujuvkaid. Rajatakse slipp aluste veeskamiseks ja kai äärde koht paatide lossimiseks.

Tagasi üles