/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/25/12404267t1h641f.jpg)
Kohalikes inimestes nõutust tekitav kajakapoegade suremine Kungla sadamas pole teadlase hinnangul midagi muud kui looduslik valik, mis nõrgemad isendid välja sõelub.
Kungla sadamas surevad kajakapojad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kungla küla Tamme talu peremees Rein Tamm ütles, et juba aastaid koguneb sadama lähedale põllule suur kajakaparv, kes ümbruskonna niidetud murulappidelt vihmausse söömas käib. Igal aastal jääb parvest teeäärtesse ja sadama akvatooriumi ümbritsevale murule maha surnud kajakapoegi. Kohalikud ei suuda mõista, miks linnupojad hukuvad.
Kummaline ja ühtaegu erakordne paistis kajakapoegade suremine ka Kungla sadamas suvitavatele soomlastele. "Osa linnupoegi kõigepealt lonkab, jääb siis muruplatsile ja järgmine päev on nad surnud," kirjeldas Soomest külla tulnud Saaremaa päritolu naine. Osa lindudest sureb aga üldse ilma nähtava põhjuseta. Naise sõnul on ta palju erinevates randades ringi käinud ja teinud seda ka lindude pesitsusajal, ent surevaid linnupoegi pole varem näinud. "Et päeva jooksul sureb mitu lindu, see on minu jaoks ikkagi midagi erakordset," tõdes naine, kes oli kahe sadamas viibitud päeva jooksul kohanud vähemalt kuute surnud linnupoega.
Kajakate uurimisele pühendunud linnuteadlane Kalev Rattiste ütles, et kajakapoegade suremine ei anna põhjust paanikaks. Suurtes pesitsuskolooniates loendavad teadalased sadu kajakapoegi. "Paarsada väikese poja laipa enne lennuvõimestumist, see on tavaline asi," sõnas teadlane.
Pooled kajakapojad hukuvad juba esimese kahe elukuu jooksul. Umbes 18 protsenti saab hukka juba munas ja 32 protsenti pärast koorumist esimese kuu jooksul enne lennuvõimeliseks saamist. Mida rohkem lindudel vanust koguneb, seda väiksemaks jääb nende suremus. Siiski on elu esimese talve lõpuks suurem osa noortest kajakatest juba hukkunud. Pesitsusvõimeliseks (3–4 aastaseks) elab vaid 10% kajakatest.
"Selline on looduslik valik," selgitas Rattiste, kelle sõnul on putuka ja kalade hulgas looduslik valik veelgi suurem. Kui kõigist sajast marjaterast, mis tursk ühe sesooni vältel heidab, tuleks tursakala, siis oleks kogu maakera kaetud mitme kilomeetri paksuse tursakihiga, andis teadlane mõtteainet.