Läänemerd vallutanud ümarmudila arv Saaremaa vetes väheneb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
UUED TUULED: Kungla kaluri Rein Tamme sõnul hakkas ümarmudil Kõiguste lahes möödunud aasta augusti lõpus ootamatult surema.
UUED TUULED: Kungla kaluri Rein Tamme sõnul hakkas ümarmudil Kõiguste lahes möödunud aasta augusti lõpus ootamatult surema. Foto: Maanus Masing

Viimasel paaril aastal Saaremaa rannikuvetes jõudsalt levinud  ümarmudila arvukus on sel aastal oluliselt kokku kuivanud.

Palju kõneainet pakkunud võõrliigi allakäigust andis teada tuntud kalamees ja kalandusraamatute autor Vladislav Koržets, kes hiljuti Vikerraadios esinedes tõi välja, et viimastel aastatel kohalike kalurite seas üksjagu meelehärmi tekitanud ümarmudila arvukus on Soome lahes oluliselt vähenenud. 

Lõuna-Saaremaal asuva Kungla sadama kalur Rein Tamm kinnitas, et oluliselt on mudila arv vähenenud ka Kõiguste lahes, kus see eriti just viimasel kahel aastal püügivahendites domineerima kippus. “Mudilat tuli siin ikka mitmeid tonne, mõrrad teinekord nii täis, et ei jaksanud neid üles tõsta ja lasime kala uuesti merre tagasi,” rääkis Tamm. Teinekord tassisid kalamehed väljapüütud ümarmudila nasvade peale, kus kajakad selle nahka pistsid.

Eelmise aasta augusti lõpus hakkas aga mudil Rein Tamme sõnul meres surema. Põhjuseks pakub ta liigi suure üleasustatuse.

Mustjala kalur Ülo Põld ütles, et sel aastal on tal võrku jäänud väga väike kogus mudilat. Kevadisel tuulehaugipüügil Kugalepa lahel oli 30 m pikkuse võrgu sees vaid 60 mudilat, eelmisel aastal tuli seda mõrda korraga sadades kilodes. Lestavõrgust leiab Ülo Põld praegu korraga vaid 2-3 mudilat. Kalur on õnnelik, et mudilauputus otsa lõppes, sest õiget rakendust ta sellele kalale ei leidnudki.

Kalandusteadlane Markus Vetemaa rääkis ERR-ile, et Läänemere röövtoidulised kalad nagu ahvenad, haugid ja siiad on hakanud ümarmudilat sööma, nii noorkalu kui täiskasvanuid, samuti on ümarmudil saagiks kormoranidele. “Neile on tekkinud looduslikud vaenlased.” Vetemaa märkis, et liigi suure populatsiooni puhul teevad tavaliselt oma töö ka nakkushaigused ja parasiidid. “Ümarmudila leviku vähenemise puhul pole see küll tõendatud, aga see on ka üks võimalus,” lausus Vetemaa.

Rannapüügistatistika kohaselt oli 31. märtsi seisuga Saare maakonnas püütud 105 kilo ümarmudilat. Selle kümnendi algul tegi ümarmudila väljapüük maakonnas erakordselt suure tõusu. Kui 2012. aastal püüti seda kala vaid 89 kilo ja aasta hiljem 516 kilo, siis 2014. aastal tuli saagiks 8 tonni, 2015. aastal püüti juba 21,5 tonni ja 2017. aastal koguni 69,4 tonni. 

Ümarmudil on Läänemeres võõrliik, kes on siia sattunud laevade ballastveega. Eestis avastati ta esimest korda 1992. aastal Pärnu lahest.

Tagasi üles