Kui kümnekonna aasta eest koostati Saare maakonna tuuleenergia teemaplaneering, määrati sellega võimalikud kohad, kuhu tulevikus üldse tuugeneid püstitada saab. Sellega saavutati teatud kogukondlik kodurahu, mis aga nüüd ilmselt taas häiritud saab.
JUHTKIRI: Tagaõued uuesti avatuks
30. juuli 2019, 00:20
Eesti riigi võetud kohustus tõsta 2030. aastaks taastuvenergia osakaal lõpptarbimises vähemalt 42 protsendini sunnib ka tuuleenergeetika tuleviku uuesti üle vaatama. Kehtiv maakonnaplaneering võimaldab ehitada Saaremaale praegu kümmekond tuuleparki, mis asuvad endise Kaarma, Leisi, Valjala, Pihtla ja Laimjala vallas. Paraku pole nende alade arendamise vastu huvi olnud.
Nüüd ongi riik andnud teada, et otsib võimalusi tuuleparkide ehitamisele seatud piirangute leevendamiseks. Kui selle kõrvale panna ärimeeste huvi püstitada tuulikuid ja tuuleparke just neile sobivates paikades, oleme omamoodi Pandora laeka avamise veerel. Kas kohalikud kogukonnad on suutelised sealt välja paiskuva alla neelama? Nii, et kogukonna huvid ja elukeskkond on küllaldaselt kaitstud?