Saare murde eripärad on uppumas ühiskeelde

KAKS TUNTUD SAARLAST JA Õ LÕPP: Kihelkonnalt pärit Madis Kallas ja Mustjala kandi mees Margus Muld tänavu maikuu lõpul Orissaare kandis Reinas Ö- ja Õ tähe "piiritähist" avamas. Mõlemad mehed on oma saaremaise keelepruugi pärast aasida saanud. Foto: Marko Mägi

Tartu ülikoolis äsja magistrikraadi kaitsnud Enel Põld uuris saare murde erijoonte säilimist ja leidis, et aastakümnete jooksul toimunud murrete ühtlustumine on jätnud jälje ka Saaremaa noorte kõnepruuki.

Olukorras, kus regionaalsed keelelised eripärad vähenevad, uuris Põld Lääne-Saaremaa kõnepruugi elujõulisust eripärase peenendussüsteemi näitel. Ta salvestas 10 mehe ja 17 naise kõnenäiteid vanustes 18–80 ja jagas nad vanusegruppidesse (I grupp 18–30 aastased; II grupp 47–59 aastased; III grupp 63–80 aastased). Kõnelejad olid pärit Kihelkonnalt, Kuressaarest ja Kärlalt.

Uurimus näitab, et 40-aastaste ja vanemate kõnelejate seas on Saaremaale iseloomulik palatalisatsioonisüsteem enamikul juhtudest säilinud, kuid noorte seas on see taandumas. Huvitav tendents on ka see, et vähemasti uuritud 60-aastaste ja vanemate kõnelejate hulgas on saarepärane hääldusviis samuti taandumas. 

CUM LAUDE: Värske magister Enel Põld ja keeleteadlane Johann Voldemar Veski. Foto: Erakogu

Samas keskmises vanusegrupis oli peenendussüsteem hästi säilinud, mis lubab loota, et vanemad kõnelejad annavad või on juba andnud selle edasi ka oma lastele. Positiivne tulemus oli ka see, et leidus veel kõnelejaid, kes peenendavad oma kõnes r-i, mis on unikaalne kogu maailmas.

Eneli Põld ütles Saarte Häälele, et uuris palatalisatsiooni juba oma bakalaureusetöös. "Kuna seda uurimistööd tehes hakkas mind foneetika huvitama ja palatalisatsiooni uurimisega oli juba algust tehtud, otsustasin teemat veidi kitsendada ja uurida just Saaremaa palatalisatsioonisüsteemi, sest olen ise saarlane," rääkis ta.

Põld märkis, et teadaolevalt erineb Saaremaa palatalisatsioonisüsteem mandri keele omast selle poolest, et i-tüvelistes sõnades nominatiivis palatalisatsioon puudub. "Teema on oluline selle poolest, et Saaremaa keelt ei ole kunagi varem akustiliselt uuritud, seega oli tegemist selles vallas esimese uurimusega," sõnas ta.

Saaremaal kõneldavat keelt üritatakse säilitada ja selle hetkeolukorda fikseerida. 2011. aastast on veebis kättesaadav Muhu murde e-sõnastik. 2017. aastal ilmus "Sörulase aabits", mida kasutatakse lasteaedades ja mida saavad kasutada õppimiseks ka täiskasvanud. Praegu on MTÜ Keelekajal käsil Saare murde õpik ning Eesti keele instituudi ja Tartu ülikooli koostööprojektina on valmimas ka Saare murdesõnastik.

KOMMENTAAR
Saare murde eripärad

Saarte murdele iseloomulikest häälduslikest erijoontest on enim tuntud eripärane intonatsioon ja vokaali /õ/ [ö]-pärane hääldus. 2001. aastal Saaremaal tehtud intervjuudest nähtub, et sõnade põhitooni tõusu hilinemist ehk nn laulvat intonatsiooni esines umbes pooltel ja [ö]-pärast hääldamist ligi 70% uuritutest.

Lisaks kasutatakse Saaremaal eripärast peenendussüsteemi ehk palatalisatsiooni (tekstis tähistatud ülakomaga). Näiteks kui mandri-eestlane ütleb kot't : kot'i, kas's : kas'si ja bus's : bus'si, siis saarlane ütleb kot't : koti, kas's : kassi ja bus's : bussi. Saarlane peenendab vaid siis, kui sõna lõpus ei ole tüvevokaali i ehk kui sõna on nimetavas käändes.

Üks oluline erinevus eesti ühiskeelega on ka see, et Saaremaal leidub veel r-i peenendamist (näiteks sõna "korv"). See oli veel sadakond aastat tagasi eesti ühiskeeles tavaline, kuid nüüdseks on juba peaaegu täielikult taandunud. R-i eripärase hääldusviisi tõttu (keeletipu väristamine) on seda füsioloogiliselt keeruline peenendada, sest selle tegemiseks peab keele tagaosa tõusma üles kõva suulae poole. See vähendab keele liikumisvabadust suus ja keeletipp ei värise nii kergelt.

Allikas: Enel Põllu magistritöö "Lääne-Saaremaa palatalisatsioonisüsteemi tänapäevane seis", juhendajad Pire Teras ja Anton Malmi.