AJA LUGU: Legendaarse monumendi aluskivi vedeleb teekraavis

KATET EEMALDAB ausambalt Rudolf Sepp, kelle isa Arnold Sepp oli kiviraidurina isiklikult seotud esimese samba püstitamisega 1928.–1929. aastal ja ka sõja ajal 1941. aastal. Foto: RAHVARINDE ARHIIV / SAARTE HÄÄL

Üks 91 aastat tagasi Kuressaare kesklinna püstitatud Vabadussõja monumendi graniidist aluskividest vedeleb Roomassaare lennuvälja lähistel maanteekraavis.

Surevat sõdurit kujutav mälestussammas avati Kuressaare kesklinnas Lossi tänava ääres 29. juulil 1928. 5. juunil oli paika seatud monumendi nurgakivi. "Mälestussamba avamise ajaks, kella kolmeks peale lõunat oli platsile kogunenud mitmetuhandeline rahvahulk, sõjaväe ja kaitseliidu osad lippude ja orkestritega, kohalikud seltsid ja organisatsioonid ning maavalitsuse liikmed nägusa pärjaga," kirjutas paar päeva hiljem ajaleht Kaja. 

Sambalt langes kate pärast riigivanem Jaan Tõnissoni sõnu: "Avan Vabadussõjas langenud saarlaste mälestussamba." Avamistalitus kestis kaks tundi, misjärel valgus rahvas orkestrihelide saatel linna laiali. Amandus Adamsoni kujundatud ja tema jaoks üheks viimaseks monumentaalseks teoseks jäänud ausamba figuur valati aasta varem skulptori ateljees Itaalias. Selle eest maksti suuresti saarlaste mitme aasta jooksul annetatud umbes 13 000 krooniga.