TONDIJUTUD AEGADE TAGANT: Kuressaare lossi saladused

Soolapuhuja Bernhard Johanson lõi “hookus-pookusega” laineid: Saarlanna Martha Treiga abiellunud Bernhard Johanson korraldas septembris 1930 Kuressaares mitu hüpnoosiseanssi. Kuressaare lossi seansist ilmus pildijäädvustus ka mitmetes toonastes ajalehtedes, kuid originaalfotot teadaolevalt säilinud ei ole. Küll aga on Andy Kirsi kogust jõudnud Saaremaa muuseumi jäädvustus 10. märtsil 1929 Tallinnas Ahju tänaval toimunud Johansoni seansist. Foto tagaküljel on kirjas, et “kollektiivhüpnootilisel seansil demonstreeritakse katalstilist seisukorda 64-aastase naisterahvaga” . Foto: Saaremaa muuseum

Saaremaa kuulsaima hoone, Kuressaare lossi legendidest vahest tuntuim on sissemüüritud rüütli lugu, kuid aegade jooksul on rahvasuu rääkinud ka palju teisi salapäraseid jutte.

1934. aasta jaanuarikuus avaldas ajaleht Meie Maa läbi mitme lehenumbri kirjastaja, ajakirjaniku ja advokaadi Karl Palgi (1871–1950) sulest pärineva kirjatüki Kuressaare "linnapeast".

"See vana kindlus on Kuressaare linna tähtsam osa, tema pea osa ja seepärast on rahvas hakanud teda hüüdma linnapeaks," kirjutas Palk sissejuhatuseks. Leheloost selgub, et endistel aegadel pole tema kohta eesti keeles teist nime kasutatudki. "Vana kindluse nimi võeti hiljem tarvitusele, kuid praegugi tarvitatakse meelsamini "linnapea" nimetust,” kirjutas Meie Maa.