/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2016/09/19/5856565t1hcbe1.jpg)
Me oleme turumajanduslikus Eestis elanud ligemale kolm aastakümmet ja saanud omal nahal tunda selle tsüklilisust ehk tõuse ja langusi.
JUHTKIRI: Sügistuuled
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti majanduses võib senise kogemuse põhjal pidada tõusuperioodi umbes kümne aasta pikkuseks. Tuletame meelde, et esimene suur langus tabas Eesti pärmina kasvanud majandust 1998. aastal ja järgmine mats tuli 2008. aastal. Tõsi, põhjused olid kummagi puhul mõnevõrra erinevad. Esimene kriis sai alguse Aasiast ja võimendus läbi Venemaa rahandusprobleemide. 2008. aastal vallandunud masu oli aga Ameerika kinnisvarakrahhi ja ülemaailmse finantskriisi tagajärg.
Nüüd on järjekordne kümnend mööda saanud ja eelmise languse valusad haavad enam-vähem paranenud, kuid taas hakkavad ilmnema märgid, mis meie majanduse tulevikule aina pikemaid varje heidavad.
Analüütikud ütlevad, et Eesti majandus jahtub, vähe sellest, teated Saksamaa tööstuse kehvadest aegadest kütavad muret uue kriisi puhkemise pärast. Ka kõige kuumem suvi saab lõpuks otsa ja meil tuleb otsida varju sügistuulte ja -vihmade eest. Ning ega taligi taevasse jää.