Kuressaare Perekodu majad said viieaastaseks

PIDULIKUL KOOSVIIBIMISEL esinesid eripedagoog Jana Hõlpus ja loovterapeut Kristina Salong omaloominguliste luuleridadega, mis olid pühendatud perekodu viiendale juubelile.

FOTO: Kristina Kretova/Saarte Hääl

Neljapäeval oli Kuressaare Perekodus pidupäev – tähistati viie aasta möödumist hetkest, mil avati kaks uut peremaja Tolli ja üks Kohtu tänaval.

"Meie ametlik sünnipäev on 1. augustil, aga kui muidu on lubatud pidada juubeliaastaid, siis meie peame juubelikuud," naeris Kuressaare Perekodu juhataja Janne Tamm.

Olgugi et käesolevaks neljapäevaks oli ametlikust avamisajast mõni päev möödas, tuli just sel päeval hulk inimesi perekodu töötajaskonda ja elanikke tervitama. Tänuväärse töö eest käisid pidupäeval Kuressaare Perekodule tunnustust avaldamas nii Saaremaa abivallavanem Marili Niits kui ka Kuressaare Lions-klubi liikmed.

Väljas päikeselisel terrassil tulid esitusele muusikalised vahepalad, mis panid ka laste silmad särama. Eripedagoog Jana Hõlpus ja  loovterapeut Kristina Salong oli pidupäevaks paberile pannud asjakohased luuleread.

Janne Tamme sõnul on praegu nende hoole all kaheksa puudega last, kellele on peremaja koduks ja hoiukoduks. Kohtu tänavas elavad lapsed ja noored, kes ei saa erinevatel põhjustel kasvada oma bioloogilises peres.

"Mõned on juba kooli lõpetanud ja oma elu peale suundunud, aga eks tunne ole ikka selline, et saadaks nagu enda lapsed pesast välja. Aga nüüdsel ajal on õnneks võimalik olla pidevalt kontaktis, nii et ega me nende jaoks kuhugi päriselt ära ei kao," rääkis Tamm.

Töö peremajades ei ole kindlasti lihtsamate killast, nentis perekodu juhataja. Tema sõnul võib siin eriti alguses saada domineerivaks kahju- ja kaastunne. "See on inimlik emotsioon," tõdes ta. "Vaatad neid lapsi siin ja paratamatult tunned nendele kaasa. Aga tegelikult õpid lapsi tundma ja aktsepteerima neid sellistena, nagu nad on, igaüks oma eripäraga, nagu me kõik. Nad on siirad ja ehedad ning tunnevad rõõmu sellest, kui nende ümber on hea ja soe keskkond, hoolivad inimesed."

Tamme sõnul võib pigem keerulisem olla mõista ja toetada neid lapsi, kes on oma bioloogilisest perest eraldatud ning kelle hing on haiget saanud.

Nad on ju tegelikult tavalised lapsed, kes ei pruugigi kohe aru saada, miks nad ei saa oma bioloogilise ema ja isaga koos elada.” - Janne Tamm

"Nad on ju tegelikult tavalised lapsed, kes ei pruugigi kohe aru saada, miks nad ei saa oma bioloogilise ema ja isaga koos elada. Me küll püüame toetada suhtlust vanematega, aga loomulikult eeldusel, et see suhtlus ei ole kuidagi last kahjustav," ütles Janne Tamm.

Pere ja vanematega suhtlemine lepitakse kokku koostöös lastekaitsetöötajaga, kes on ühtlasi ka laste seaduslik eestkostja ning tagab selle, et kontakt vanematega ära korraldada ja veenduda, et sellel oleks lapse jaoks positiivne mõju. Nõnda saavadki vanemad võtta osa lapse sünnipäevadest ja muudest sündmustest ning kontakti hoida.

ALATI ABIKS: Üks Kuressaare Perekodu suurematest sponsoritest Alver Sagur on Janne Tamme sõnul alati olnud nende suureks sõbraks ja toetajaks.

FOTO: Kristina Kretova/Saarte Hääl

Janne Tamm märkis, et peremaja meeskonna töö ei ole selline, et kella viiest keerad ukse lukku ja loed päeva lõppenuks. Lapsed, meeleolud ja sündmused hõljuvad ikka pidevalt mõtetes ning piir töö ja oma koduse elu vahel on pigem hägune.

Arvestades, et lapse perest eraldamine ei ole kaugeltki lihtne protsess ja seda ei tee üks inimene, võib eeldada, et kui see siiski toimub, siis on selleks väga mõjuvad põhjused.

"See ei käi nii lihtsalt, et iga pisema asja peale tuleb lastekaitsja ja viib lapse minema. Kindlasti ei saa meie asendada lapsele tema bioloogilisi vanemaid, kuid me saame pakkuda talle turvalist ja toetavat keskkonda. Püüame aidata neil olukorraga leppida, oleme neile usaldusväärsed, toetavad kasvatajad," rääkis Janne Tamm.

Lastele pakub tema sõnul lohutust teadmine, et nende ümber on armastavad ja toetavad inimesed ning keskkond, neil on puhas ja soe elamine, korralikud riided, huviringid ning söök laual.

Tagasi üles