AJA LUGU: Kui punane kukk laotas laiali oma hõõguvad tiivad

SURVE ON HEA: Kuressaare Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi esimese autojaoskonna auto proovimine 1931. aasta paiku. Foto: Saaremaa muuseum

Varas jätab varna seina, tuli ei sedagi. Ajal, mil enamik ehitisi oli puust, tähendas kahjutuli selle ohvritele katastroofi, millest sageli ei toibutudki.

Vanu ajalehti sirvides jääb silma nii suurte tuleõnnetuste arvukus kui ka nendega kaasnev ränk ja ulatuslik kahju. 1930. aasta augustis annab ajakirja Eesti Tuletõrje tegevtoimetaja Ernst Tetsmann Meie Maas ülevaate tuleohutusalasest olukorrast Saare maakonnas, millest selgub, et 1929. aastal oli maakonnas 27 tuleõnnetust kahjude kogusummaga 40 156 krooni. Saaremaa oli nimetatud aastal ainus maakond, kus tulekahjude arv eelmise aastaga võrreldes ei kasvanud.

"Pea kõik tulekahjud, mis 1929. aastal Saaremaal juhtusid, tekkisid hooletuse ja hoolimatuse läbi, sest korratud tuleasemed ja tahmapõlemised on ju ka hooletused. Kui ahi katkine ja korsten praguline ning tahma täis, siis näitab see ainult seda, et peremees on hooletu olnud. Wiie korratuma tuleaseme läbi on kahju saadud 15 079 krooni, aga nende wiie tuleaseme kordaseadmine oleks ehk maksnud ainust mõnikümmend krooni," kirjutab Tetsmann.