SÜGi õpilased tutvustasid meedikutele oma uurimistöid

TUNNUSTATUD ÕPILASTEADUR: Oma uurimistöö jaoks loodusest puuke püüdmas käinud Cathrin Benita Poopuu võitis tänavu vabariiklikul keskkonnauuringute konverentsil esimese koha. Foto: Erakogu

Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilased esitlesid meedikute konverentsil oma terviseteemalisi uurimistöid.

Saaremaa arstide seltsi juhatuse liikme, Kuressaare haigla ülemarsti Toomas Tuulingu sõnul võib seltsi ja haigla ühist konverentsi nüüd juba traditsiooniks pidada. Esimene konverents leidis aset mullu augustis, mil räägiti aktuaalsetel meditsiiniteemadel. Seekordsest, kolmapäeval toimunud konverentsist pool oli aga pühendatud õpilasteadusele. 

"Kuna teemad on väga huvitavad, ootame põnevusega," lausus Tuuling enne konverentsi algust. "Arvan, et see on kasulik ja vahva kogemus mõlemale poolele – tohtrid saavad teada, kuidas paistavad teadusteemad õpilaste pilgu läbi ja ehk saavad ka noored esinejad arstidelt tarkusi juurde."

Ettekannetega oma uurimistöödest astus meditsiini valdkonnas tegutseva publiku ette viis noort. Sügisel 8. klassi minevate Lisete Vahu ja Liisa Viljaste uurimuse teema oli SÜGi 7.–9. klassi tüdrukute teadlikkus emakakaelavähist ja seda ennetavatest meetmetest. Peatsed üheksandikud Katrin Lindmäe ja Merit Matt tegid ettekande 8.–12. klassi õpilaste unest, unenägudest ja unepuudusest. Abituuriumis alustav Feridee Sevostjanov rääkis radooni mõõtmisest Saare maakonna loomalautades ja lemmikloomade magamispaikades. Tänavu SÜGi lõpetanud Katrin Kurvits uuris oma töös aga SÜGi gümnaasiumineidude teadlikkust hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite osas.

10. klassi minev Cathrin Benita Poopuu oli oma uurimuses luubi alla võtnud puugid, nende bioloogia ja leviku Saare maakonnas ning puukidega levivad haigused.

Cathrini sõnul on arstide ees esinemine suurepärane võimalus. Kuigi ta on oma uurimistöö ettekandega üles astunud varemgi, pidas ta seekordset ülesastumist senistest veidi erinevaks. "Arstid saavad mu uurimistöös sisalduva infoga reaalselt ka midagi teha," rääkis Cathrin. "Nemad puutuvad ju puugihaigustega kõige rohkem kokku – seal on veel nii palju tundmatuid haigusi ja tüvesid, mida kõike tuleks uurida. Ootan publikult kriitikat ja seda, et nemad räägiksid oma teadmistest selles vallas. Nii õpin kõige rohkem."

SÜGi bioloogiaõpetaja Inge Vahteri sõnul on tal väga hea meel, et dr Toomas Tuuling SÜGile sellist esinemisvõimalust pakkus ja õpilased esinemisega kohe nõus olid.

"Kuna me ju teame, kui palju on arstidel tegemisi, siis ei ole me julgenud oma probleemidega neid tülitama hakata," lausus Vahter. Õpetaja tunnistas, et meditsiiniteemaliste uurimistööde juhendajana on ta alati olnud hädas, et kas ta ikka oskab vastava teema kohta õiget kirjandust leida, samuti selles osas, kuidas uuringule metoodiliselt läheneda.

"Võib-olla saame arstidega edaspidi koostööd tegema hakata ja mine tea, äkki on ka selliseid lihtsamaid teemasid, mida arstid saavad meile välja pakkuda, ehk mille käsitlemine oleks ka neile mingil määral kasulik," avaldas Vahter lootust.

Õpetaja hinnangul näitab seda, et koostöö võiks ehk laabuda, seegi, et näiteks naistearst Goar Kuldsaar, saanud teada, et üks õpilane tuleb rääkima hormonaalsest kontratseptsioonist, võttis töö tegijaga ühendust ja kutsus ta kohtuma.

Konverentsil astus üles ka Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Kristiina Ojamaa, kes rääkis onkoloogilise raviga seotud tulevikuplaanidest Kuressaare haiglas. Mõningatest haigusjuhtudest kõneles aga Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane.

KOMMENTAAR

Katrin Kurvits, Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane, uurimistöö "Hormonaalne kontratseptsioon ja teadlikkus sellest Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa tüdrukute seas" autor:

“Olen oma tööga esinenud varem vaid korra ja see oli uurimistöö kaitsmisel, muud esinemist polegi olnud. Seetõttu olin ka väga närvis, sest mul polnud eelnevalt koostatud ühtegi slaidiseanssi ja olukord oli minu jaoks selles suhtes uus.

Lisaks oli publikuks saalitäis arste, seega olin topelt närvis. Kolmapäevane esinemine oligi väga eriline just nimelt selle poolest, et ma pole oma tööga mujal väljas käinud, kui vaid Tartus õpilaste teadusfestivalil kaitsmisel. Nüüd aga käisin ja rääkisin. Ja veel mis publikule! Aukartus on vist õige sõna kirjeldamaks tunnet, mis mind esinedes valdas. Enim ootasin arstide kui publiku poolset mõistmist. Olen ju selle töö küll teinud ja teemat uurinud, kuid kõiki mõisteid ma ikkagi ei tea ja olen siiski alles õpilane, mul tuleb ette eksimusi. Minu arvates olid kõik kuulajad väga arusaajad. Pingelangus hiljem oli tohutu, sest tegelikult läks ju hästi ja kõik sai räägitud.”