Martin Villig: haridusega peab arengule järele jõudma

“KAS ON VÕIMALIK vana ja suurt laeva pöörata või hoopis teha kõrvale väike paat ning hakata seda kasvatama,” arutles ettevõtja Martin Villig.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaares eile toimunud hariduskonverentsil tõdesid mitmed esinejad, et suureks väljakutseks on aina kiiremas tempos areneval elul haridusega kannul püsida.

Koolituskeskuse Osilia ja Saaremaa vallavalitsuse korraldatud konverentsil "Merest kantud tarkus" tõdes Bolti üks asutajatest, Kuressaare gümnaasiumi vilistlane Martin Villig, et kiiresti arenev elu nõuab hariduses uutmoodi lähenemisi. 

Villig tõi näite, et 100 aastat tagasi töötas enamik inimesi põllumajanduses, nüüd töötab vaid kolm-neli protsenti. "See on ikka väga suur muutus," kinnitas ta. 

Hariduses peavad muutused tema sõnul toimuma ka õppijas endas. Inimene peab aru saama, et juhib oma elu ise ja õpib iseendale. Villigu sõnul on infot palju, kuid väljakutseks on, kuidas info üles leida.

Saarte Häälele rääkis Villig, et luges just hiljuti statistikat, kuidas järgmise 10 aasta jooksul peab inimene 40% oma oskustest juurde õppima. Vajadused on nii palju muutunud.

Martin Villig on ka ettevõtjate loodud Heateo haridusfondi üks algatajatest. See fond toetab haridusalgatusi ja osaleb aktiivselt hariduse tuleviku üle peetavas dialoogis.

Villig märkis, et ka fondis kerkis üles küsimus, kas on üldse mõistlik vana haridussüsteemi ümber tegema hakata. "See on suur väljakutse," tõdes ta, viidates hariduse järeleaitamisele vastavalt elu arengutele. 

Tallinna Ülikooli professor Krista Loogma ütles, et inimene peab hoidma oma identiteeti ja olema oma elu peremees. Loogma rõhutas õppimisele tähenduse andmise tähtsust.

Väga oluliseks on moodsas maailmas muutunud valikute tegemine. Prof Loogma tõi välja, et ainuüksi 15 aastaga on maailm uuenenud nii kardinaalselt, et kogu elukorraldus on sisuliselt muutunud. Hariduse roll on tema sõnul abivahend tulemaks välja virtuaalmullist ja digitaalse autismi vältimine.

Loogma rääkis, et tuleviku skaalal on kaks äärmust. Ühes jääb hariduseandmine püsima tänapäevases vormis, teises servas toetab kool pigem iseseisvat õpet.

Kultuurikeskuses täissaaliga peetud konverentsil esinesid ka Saaremaa laste ja perede tugikeskuse juht Aaro Nursi, Kiviõli koolijuht Heidi Uustalu ja Tiia Randma Kutsekoja juhatusest. Toimus arutelu Saaremaa tuleviku haridusruumi teemal.

Hariduses ootab ees koha otsimine

Vallavalitsuse haridusvaldkonna abivallavanema Helle Kahmi sõnavõtust jäi kostma mõte, et lähiaastad on kohaliku hariduselu arengu mõistes olulised. Kindlasti tuleb ette võtta raja muutus ja otsida oma kohta.

Kahm tõi näiteks Saaremaa gümnaasiumi avamise kahe aasta pärast. Selle kaudu tõstatub jällegi teravamalt linnakesksuse üldine suurenemine ja ka näiteks Orissaare gümnaasiumi mure, et ka sinna ikkagi õpilasi jaguks. Kahm märkis, et Saaremaal on igas kandis võimalik saada head haridust. Paljudes piirkondades tegeleb kogukond sellega, et leida koolile oma eripära. Ühe tulevikuteemana tõi Kahm välja ka selle, et rohkem tuleb tegeleda andekate lastega. Samas vajab alati tähelepanu erivajadustega laste pool, mis nüüd tugikeskuse alustamisega uue hoo saab.

Tervitusega esines esmaspäevast ametisse asuv valla haridusosakonna uus juht Urmas Treiel, kelle sõnul tehakse meie haridusmaastikul head tööd. "Esmaspäevast on see meie ühine töö," sõnas ta.  Koolidirektorite ühendus tänas omalt poolt pensionile läinud senist osakonna juhti Raivo Peetersit.

Tagasi üles