Mahetootjad ahastavad: maherukki hind läks vabalangusse

KAHJU EI KANNATA: Segatootja Janek Mägi söödab oma mahevilja enamasti veistele ja saab raha tagasi piimatootmise kaudu.

FOTO: Irina Mägi/Saarte Hääl

Saaremaa maheviljakasvatajad seisavad silmitsi tõeliselt halva üllatusega, sest vilja kokkuostuhind on langenud kiohati lausa mitmeid kordi.

Maheteravilja kokkuostva Baltic Agro mahevilja ostujuht Vallo Tenson ütles, et kultuuride lõikes langes möödunud aastaga võrreldes kõige enam maherukki kokkuostuhind. Kui möödunud aastal maksis ettevõte mahedalt toodetud toidurukki eest kuni 350 eurot, siis sel aastal maherukist eraldi toidurukkina kokku ei ostetagi.

"Täna on meil kõik üks maherukis ja maksab see praegu 119 eurot tonn ehk hind on kukkunud kolm korda," rääkis Tenson.

"Mingid investeeringud jäävad lihtsalt ära, aga maha ei tapa, ütleme nii."

IVO SALM

Maheviljakasvatajal Tanel Arul on sel aastal maas 20 ha kaera ja teist samapalju rukist. Võrreldes möödunud aastaga on rukkihind tema jaoks langenud 55%, kaeral on hinnalangus väiksem. Kuivõrd Arul puudub laoruum, peab ta põllult koristatud vilja vaatamata nirule hinnale jooksvalt maha müüma. Väga keeruline on nii suure hinnakõikumise juures pangale mingit äriplaani koostada, tõdes viljakasvataja.

Hinnalangus suurest nõudlusest hoolimata

Paarkümmend aastat mahevilja kasvatanud Maasi küla talunik Ivo Salm ütles, et kunagi varem pole ta nii suurt hinnalangust kogenud, pigem on ette tulnud järske hüppeid. Salm kasvatab vilja 100 hektaril, sellest rukki all on 30 ha. Lisaks on tal maas kaera ja hernest. Kuna hernest ei õnnestu Salmil piisavalt puhtaks saada, tuleb see maha müüa tavatoodangu hinnaga.

Muret teeb Maasi küla põllumehele ka mitte kõige parem saagikus. Parematel aastatel mõnelt põllult ka üle 5 tonni hektarilt saanud Salm pidi sel aastal leppima kolmetonnise rukkisaagiga. Saagikust pärsib Salmi sõnul kuivus, mis iseäranis just Maasi kanti pitsitab. Seda juba teist aastat järjest. Mitte kaugel asuvas Saikla külas said põllud tänavu sootuks rohkem vihma.

Ivo Salmi sõnul tal hinnalanguse tõttu mingeid võlgnevusi siiski ei teki. "Mingid investeeringud jäävad lihtsalt ära, aga maha ei tapa, ütleme nii."

"Ei tasu enam vilja kasvatadagi, tuleb käega lüüa kogu sellele kupatusele."

URMAS MÄGI

Küll aga jääb Ivo Salmile arusaamatuks, kuidas küll maheteravilja hind nii suures languses on, kui nõudlus mahetoodete järele pidevalt kasvab.

Randküla segatootja Janek Mägi sõnul tema hinnalangusest midagi ei kaota, kuna kogu tema vili läheb piimakarja söötmiseks. Aegade jooksul on Mägi maherukist siiski ka müünud ja saanud tänu ladustamistingimustele alati korraliku hinna. "Vili on mul laos ja müün seda alati siis, kui hind on kõrgel. Olen saanud hinda, mida olen tahtnud."

Selle aasta hinnalangusega seoses jälgib Janek Mägi, kas vilja hinna kukkumine viib langusesse ka maheda jõusööda hinna või püsib see vaatamata kõigile varasemal tasemel. Mägi viitas, et kui mahetootjatele on praegune hind väga madal, siis vilja ostjale on see väga soodne.

Parasmetsa mahetootja Urmas Mägi on hinnalangusest väga pettunud. "Ei tasu enam vilja kasvatadagi, tuleb käega lüüa kogu sellele kupatusele," sõnas 72-aastane vitaalne põllumees, kes sel aastal kasvatas mahevilja 30 hektaril. Pettumust valmistas Mägile seegi, et vett läks vedama Jõgeva sordiaretajate soovitusel ettevõetud rukki seemnevilja kasvatus.

Maherukki seemnevili jäi puhastamata

Ehkki soovitaja sõnul olevat Eestis rukkiseemnest suur puudus, selgus pärast seemnevilja koristust, et seda pole kusagil puhastada. Otsis mees siit ja sealt, aga ei mingit tulemust.

"Tammejuure talust Martnas, kus on suur terminal, saadeti koormaga tagasi – ei olnud nendel aega, ruumi ega võimalusi," kurtis Urmas Mägi. Ruumi polnud ka Valjala seemnekeskuses, kus käivad ehitustööd. Lõpuks müüs Mägi kogu seemnevilja (18 tonni) tavatoodangu pähe Baltic Agrole, et mitte metsa alla vedada.

Ehkki maheviljakasvatuse all oleva põllumaa pind Eestis ametlikult järjest suureneb, väheneb mahetootmise all olev põllupind Tanel Aru sõnul peatselt märkimisväärselt. Mahepinna numbrid liiguvad Eestis suuresti üles seetõttu, et tavatootjad kasutavad mahetootja staatusega nipitades võimalust rohumaade arvelt põllumaad juurde tekitada.

Probleem on selles, et kui tavatootja ei tohi püsirohumaad üles harida, siis mahetootja võib. Nii loovadki tavatootjad endile lisaks maheettevõtted, mille abil haritakse püsirohumaad põlluks. Pärast viieaastase kohustusteperioodi lõppemist läheb püsirohumaast haritud mahepõld aga juba täiesti seaduslikult tavatootmisse, kus hakkab kasvama mittemahe toodang.

Eestis on Aru sõnul sellisel moel põlluks muudetud paarkümmend tuhat hektarit püsirohumaad. Saaremaal sellist nippi tema andmetel üldiselt siiski ei kasutata.

Rukkihind võib kesiseks jääda ka järgmisel aastal

Mahevilja kokkuostuhind ei kujune mitte börsil, vaid tootja ja kokkuostja vahelise pakkumise suhtena, mis tähendab, et mõni kokkuostja võib pakkude teisest palju kõrgemat hinda.

Eesti eksporditurgudel Euroopas on mahepinnad ja üleminekupinnad kasvanud. Et üleminekupinnal toodetud söödavilja müüakse maheviljast odavamalt, mõjutab see ka mahevilja hinda, kuna Euroopa Liidu söödatehased saavad kuni kolmandiku osas kasutada üleminekupindadel kasvatatud vilja.

Et Euroopa maheviljade saagid on sel aastal head ja kvaliteet korralik, siis on kaupa turul piisavalt ning kokkuostjad ei kipu veel enne lõplikke saaginumbreid tootjatega lepingud sõlmima. Kõik see tõmbab hinna alla ja teatud kultuuride lõikes erineb hinnavahe mullusega võrreldes mitmeid kordi.

Baltic Agro Saksa koostööpartnerite kogemus ütleb, et kui ühel aastal on olnud mingi kultuuri suur ülepakkumine ja ladudesse koguneb kaupa väga palju, siis võib hind madalaks jääda veel ka järgmisel hooajal. Samas vähendavad põllumehed sellise kultuuri külvipinda ja nii on kahe-kolme aasta pärast sellest kultuurist jälle puudus. Palju sõltub ka ilmast. Kui saak jääb väga väikeseks, siis võib nõudlus mõistagi kohe suureneda ja hind tõuseb. Praegu ei saa me aga absoluutselt kindlad olla, et näiteks maherukki hind järgmisel aastal tõuseb.

Kuigi mahatoodete tarbimine kasvab maailmas mühinal, ei osata samas prognoosida tootmise kasvu, mis muudab kultuuride valiku ja selle võimaliku tulukuse parajaks lotomänguks. Kasvas ju ka Eestis sel aastal mullune nelja-viie tuhande hektari suurune maherukki külvipind sel aastal koos üleminekupinnaga 12 000 hektarini ehk enam kui kaks korda. Et eelmine talv oli taliviljade mahapanekuks soodus, näitas rukis sügisel väga kõrget hinda ning põllumehed leidsid, et talirukis võiks olla see kultuur, mida tasub külvata.

Mõistagi ostab Baltic Agro kui äriühing põllumehelt vilja odavamalt, kui ta seda ise müüb. Baltic Agro kasumimarginaali siht on ärisaladus, aga arvestades, et mahetootmises mahud kasvavad ja turule tuleb aina uusi edasimüüjaid, siis teenivad edasimüüjad iga aastaga väiksemaid summasid. Meie kanda jääb kokkuostetud vilja transport, selle ladustamine ja taimekaitsevahendi analüüsid, mis on väga kallid. Muidugi tahab ettevõte ka ise midagi teenida.

Baltic Agro mahevilja ostujuht Vallo Tenson

Tagasi üles