/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2019/09/03/12526907t1h1222.jpg)
Muhus ja Virtsu ümbruses läbiviidavate geoloogiliste uurimistöödega on tuvastatud, et Suurt väina läbib kuni 45 m sügavune liustikuorg, mis jookseb välja Soome lahte.
Uuring kinnitas suure liustikuoru olemasolu Suures väinas (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti geoloogiateenistus meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suur-oja ütles, et Kesselaiu ja Muhu vahelt kulgev org on kuni 45 m sügav ja 1–1,5 km lai. Org on suuresti täitunud pehmete setetega, selle põhjas on kuni 20 m viirsavi ja kuni 10 m moreeni, mille kohal on vee sügavus kuni 20 m.
Suuroja sõnul saadi oru olemasolule jälile juba 1990-ndatel seoses püsiühenduse keskkonnamõju hindamisega, mida tehti koostöös Rootsi geoloogidega. Tollal piirdus info liustikuoru kohta vaid püsiühenduse trassikoridoride ulatuses Kuivastu ja Virtsu vahel. Nende uuringute jätkuna soneeriti sellel suvel kogu Suure väina akvatoorium 0,5 kuni 1 km intervalliga helilainetega läbi ja saadi kinnitust, et org levib läbi terve Suure väina ja põhja suunas kaugemalegi. Arvatavasti suubub org Hiiumaalt põhja pool Soome lahte, mille lähedal teatakse selle sügavus olevat sadakonna meetri ümber.
/nginx/o/2019/09/03/12526908t1hab74.jpg)
Suuroja sõnul tekkis org nähtavasti kunagi jääaja lõpus või vahetult pärast seda liustiku toimel, millele hiljem järgnesid vooluveed Väinamerd pidi Soome lahte. Kui Saaremaa rahvale on sellised geoloogilised moodustised üldiselt tundmatud, siis Põhja-Eesti pankrannik on kõikjal liustikuorgudest läbitud.
Sten Suuroja ütles, et oru olemasolu põhimõtteliselt välistab silla rajamise Kesselaiu trassil. See eeldab, et silla jalad tuleks viia 45 m sügavusele, mis on tehniliselt kindlasti väga keeruline ja kulukas. Tunneli ehitamine samasse eeldaks, et tunneliga tuleb minna 100 m sügavusele.
Eesti geoloogiateenistuse poolt Muhus ja Virtsu ümbruses läbiviidavate geoloogiliste uurimistööde põhieesmärk on selles piirkonnas varem valminud käsikirjaliste geoloogiliste kaartide põhjal ja välitööde käigus hangitava täiendava informatsiooni põhjal uute digitaalsete kaardilehtede ja kaasnevate andmebaaside koostamine. Objekti valiku üheks ajendiks oli ka Saaremaa püsiühenduse tarvis täiendava geoloogilise informatsiooni kogumine. Samuti kogutakse geoloogilist informatsiooni Muhu ja Virtsu piirkonna paeleiukohtade ning perspektiivalade kohta.