KÜLALOOD: Silvi Tabri läks linnakorterist Sõrve pensionipõlve pidama

OOTAB VALLA TUGE: Silvi Tabri hinnangul peaks vald Sõrve arengule rohkem kaasa aitama.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Endine ettevõtja Silvi Tabri ehitas noorusmaale Läbara külla ilusa kodu, et veeta pensionipõlv sõrulasele kohaselt Sõrvemaal.

Pensionipõlve planeerides oli Silvi Tabril (71) tegelikult võimalus kolida Kuressaarest ka abikaasa sünnikoju Kasti lahe äärde, aga Sõrve tõmbas rohkem. Pärast abikaasa surma päris Silvi tema osaluse elektritööde firmas Electrotherm OÜ, mis tagas talle rahalise võimaluse sünnikülla ilus maja ehitada.

Eriti meeldivaks muudab Sõrve naasmise asjaolu, et Läbara külas asuvasse sünnikoju kolis tagasi ka tema õde Linda, kes on praegu Silvi naaber. "Me mõlemad elasime ja töötasime Kuressaares ning kui pensionipõlv lähenema hakkas, siis hakkasime mõlemad vargsi tagasipöördumiseks valmistuma," räägib Silvi. Maja asukoha valis Silvi soovist elada kõrvuti õega, kes praegu veel Kuressaares töö käib, ent millalgi samuti koduseks jääda kavatseb.

Mujal ei käi

Silvi sõnul nad õega lausa naudivad Sõrves elamist. "Väga-väga. Oleme selle koha peal nii kinni, et ega me kuskil suurt ei käi," kinnitab Silvi. Ei häiri neid ka pimedad ja külmad aastaajad, ikka on hea. "Kuressaares elasin ma korteris ja see pole ju ikka see, mis on maal olemine. Nüüd olen ma õnnelik."

“Kuressaares elasin ma korteris ja see pole ju ikka see, mis on maal olemine. Nüüd olen ma õnnelik.”

Silvi ja tema pealinnas elavad pojad peavad Sääre tipus suviti kohvikut. Tuletorni avamine külastajatele möödunud aastal kasvatas Sõrve tippu külastavate inimeste hulka märgatavalt. Ehkki kohviku menüü pole väga rikkalik, annab külastajate arvu kasv põhjust teenistusega rahul olla. Siiski võiks Sääre tipu kauplemisala väljanägemiselt stiilsem olla. Suveniirimüüjatele kuluksid ära korralikud, miljööga kokkusobitatud müügiletid. Ei ole Säärel ka korralikke avalike tualette. Pisikene majakene seal Silvi sõnul ihuhädade rahuldamiseks küll seisab, aga paljud ei oska selle otstarvet tuvastada, mistõttu käiakse tualeti asukoha kohta infot hankimas ka kohvikust. Sääre tipus napib ka parkimiskohti, sageli ulatub autode rivi tee ääres kuni endise piirivalvekordonini. Nüüd ootavad Säärel tegutsevad ettevõtjad, et vald selle nüüdseks teenimisvõimalusi pakkuva paiga edendamiseks ka omalt poolt millegagi panustaks.

Mööda riigimaanteed voorivate Sõrve külastajate autode hääled kostavad üha sagedamini ka peateelt kõrvale jäävasse Läbara külla. 

Elu tuleb tagasi

Suve tipphetkedel on maanteelt kaikuv mootorisurin külaelanikele pidevaks saatjaks, ometi see neid ei häiri. Eelkõige on autode liikumine märk kõrgendatud huvist Sõrvemaa vastu, elu tagasipöördumisest 90 protsenti oma rahvastikust kaotanud piirkonda. 10 aastat tagasi, kui Silvi lõplikult kodukandis uuesti koha sisse võttis, nii suurt tuuritamist näha ei olnud. Silvi usub, et Sõrve tuleks tagasi palju rohkem selle endisi elanikke, kuid kaugus keskustest ja tööpuudus tagasipöördumist paraku ei soodusta. 

Siiski otsitakse Sõrvest endiselt eelkõige vaikust ning seda siin jagub. Pensionipõlve pidamiseks pakub poolsaar jätkuvalt turvalist keskkonda ning kindlasti oleks naasjaid rohkem, kui vaid rahakott lubaks. "Käime siin mere ääres kogu aeg ratastega sõitmas. Sõrves on alati kõige rohkem päikest ja seda jätkub ka hinge," kinnitab sõrulane Silvi Tabri.

Tagasi üles