/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/06/12536195t1hab43.jpg)
Ligemale 30 aastat mesinikuametit pidanud Muhu meetootja Aimar Lauge sai sel aastal rekordilise meesaagi, tema 200 mesilasperet kogusid kokku 10 tonni mett.
Mesinik Aimar Lauge sai elu suurima meesaagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aimar Lauge sõnul on tema senine meetoodang ulatunud viie-kuue tonnini aastas, kuid siis oli tal tänavuse 200 pere asemel ka 150 peret. Rekordi sünnis mängis oma osa ka tavalisest parem meeaasta, kus Lauge sai 50 kilo mett mesilaspere kohta, mis on eriti Muhu kehvakest mullaviljakust arvestades väga hea tulemus. Meie maakonnas loetakse korralikuks saagiks 30+ kilo mett taru kohta.
/nginx/o/2019/09/06/12536194t1h049e.jpg)
Aastaid tagasi sai Aimar Lauge pere kohta ka 60 kilo, Saaremaa mesinike parimad saagid ulatuvad 70 kiloni pere koha, mis võrreldes mandri 150 kiloga on siiski üsna tagasihoidlik. Mida viljakam muld, seda rohkem annab taim välja ka nektarit. Vähemviljakas muld ei võimalda saarlastel seega ülemere kolleegidega toodangu näitajate osas võistelda.
Aimar Lauge: “Panen suitsiku käest ja moondun kaupmeheks.”
Aimar Lauge ütleb, et nüüd pole muud kui hakata meele turgu otsima nii pealinnas kui ka mujal mandri. "Panen suitsiku käest ja moondun kaupmeheks," lausub mesinik. Mee hea omadus on tema pikk säilivusaeg, "parim enne" kestab kolm aastat. "Ta ei ole maasikas, mis vajab kiiret realiseerimist," selgitab mesinik.
Kuivõrd meeaasta oli hea kogu maakonnas ja suurtootjate arv on viimase viie aasta jooksul Saaremaal rohkem kui kahekordistunud, siis on mett palju ja hinnatõusu karta ei ole. Kilo kohalikku mett saab kätte 7 euroga.
Aimar Lauge, kes on ka Saaremaa meetootjate ühingu juhatuse liige, pakub, et mee turustamiseks võivad kohalikud mesinikud alustada läbirääkimisi näiteks COOP-i ketiga, kus on Saaremaa mett müüdud ka varem. "Leping oli tollal 10 tonni peale aastas, müüsime selle kolme kuuga täis."
Tänavused meetaimed on paju, võilill, vaher, paakspuu, vaarikas ja valge ristik. Sügisel lisandub ka kanarbikku. Nagu Saaremaa puhul tavaline, ei tulnud ka sel aastal pärnaõiemett, sest juulis, kui pärn õitseb, on Saaremaal tavaliselt põuane. Paari nädala pärast saavad meetootjate ühingu liikmed laborist kätte tänavuse mee õietolmuproovid, siis selgub mee taimekoostis täpsemalt.
Lauge nõustub, et teoreetiliselt peaks Saaremaal saama kõige puhtamat ehk siis taimekaitsemürkidest saastamata mett neist piirkondadest, kus ei kasvatata vilja. Seega siis Sõrvest, Lääne-Saaremaalt ja Muhust.
Mingeid kindlaid garantiisid ei paku aga ükski piirkond: piisab, kui mõni aiapidaja kasutab oma koduaias, mis jääb mesilasperede korjealasse, mürke oma lillede pritsimiseks ning ökomeest me sisuliselt enam rääkida ei saa. Aimar Lauge sõnul on Saaremaa mesi igati ohutu ka viljakasvatuspiirkondades. Saaremaa viljapõllud on suhteliselt väikesed, mistõttu jõuab põllumees põllu paari tunniga õigel ajal pritsitud. "Selles mõttes on Saaremaa olukord parem kui mandril, kus suurtel põldudel kestab pritsimine oluliselt kauem, sageli mitu päeva," tõdeb Lauge.
Praegu veavad mesilased tarudesse lehemett, mis võib Lauge sõnul tugevalt häirida mesilasperede talvitumist. Siin peavad mesinikud olema tähelepanelikud, et mesilased puhta lehemee peale talvituma ei jää – kui tuleb pikk talv, võivad sellised pered kevadel hukkuda –, lehemesi soodustab mesilastel soolte kiiret täitumist võrreldes tavamee või suhkrulahuga. Viimane selline suur hukkumiste laine oli 2002/2003. aastal. "Eks elus käivad asjad ikka üles-alla," sõnab Lauge.