/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
/nginx/o/2013/01/30/1547372t1h009a.jpg)
Saaremaa diabeediselts korraldab 28. septembril konverentsi, et inimeste teadlikkust suhkurtõve koha pealt tõsta.
Konverents võtab luubi alla suhkurtõve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/03/09/12107683t1h688c.jpg)
Diabeediseltsi juhataja Ave Kaalu hinnangul teavad need, kel endal või kelle lähedastel suhkurtõbe pole, sellest haigusest üsna vähe.
"Ometi on diabeet tohutu levikuga ja haigestumus aina tõuseb," tõdes Kaal. "Paraku leidub neidki diabeetikuid, kes ei pruugi isegi teada, et neil selline haigus on, ega oska seda ära tunda."
Kaalu sõnul ajendas seltsi diabeediteemat laiemalt tutvustama Saaremaa vähiühingu mulluse kolme tervisekonverentsi tagasiside – selgus, et publik sooviks rohkem infot ka diabeedi kohta.
"Diabeetikuid on palju ka meie maakonnas, enamasti aga toimuvad sellised temaatilised konverentsid mandril," lausus Kaal. "Kuna kõik huvilised mandrisõitu ette võtta ei saa, on hea, kui nad saavad vajaliku info kätte kodusaarelt lahkumata."
Saaremaa diabeediseltsi konverentsile on oodatud nii diabeetikud kui ka nende lähedased, samuti need inimesed, kes töötavad diabeetikutega – sealhulgas meditsiinitöötajad, õpetajad ja treenerid – või diabeetikutega koos.
Diabeet on tohutu levikuga ja haigestumus aina tõuseb.” - Ave Kaal
Konverentsi programm on koostatud nii, et see pakuks huvi võimalikult laiale kuulajaskonnale: luubi all on inimeste tervis lastest eakateni.
"Paraku on ikka veel üsna levinud arvamus, et diabeetikuks end ikka süüakse," ütles Kaal, lisades, et see arvamus võib paika pidada küll teise, mitte aga esimese tüübi diabeedi osas. "Esimese tüübi diabeedi põhjused peituvad organismis eneses," selgitas Kaal.
Millised on diabeeti haigestumise ohutegurid ja kuidas neid ära tunda, räägib konverentsil Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes. Tartu ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse arsti ja Geenivaramu teadlase Neeme Tõnissoni teema on aga diabeet ja geeniteadus – mida siis peale hakata, kui analüüsist selgub, et inimesel on diabeedigeen, kuigi haigust ennast veel ei ole.
Eesti laste ja noorte diabeediühingu juhataja, kogemusnõustaja Kristi Peegel teeb ettekande lapsdiabeetikutest ja spordist. "Juba veidi intensiivsem füüsiline aktiivsus mõjutab ju suuresti veresuhkrut," tähendas Kaal.
Ida-Tallinna keskhaigla endokrinoloog Ulvi Merendi tutvustab kuulajaskonnale uudiseid diabeedi ravimise osas, vahendades neidki teemasid, mida käsitletakse Euroopa diabeedikonverentsil 21. septembril. Hooldekodu Saaremaa Valss juhataja Eve Lääts annab ülevaate eaka diabeetiku hoolekande võimalustest praegu ja tulevikus.
Hüpokoerte koolitaja Katri Ernits räägib, millised koerad võiksid diabeedi korral abikoerteks sobida ning kuidas neid selleks treenitakse. "Loodan väga, et kui on piisavalt suur arv huvilisi, saame kutsuda ta Saaremaale hüpokoeri koolitama," lausus Eve Kaal.
Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon.
Konverentsipäev spaahotell Meri Abruka saalis algab kell 9.30, mil osalejad on oodatud end kirja panema ja uudistama ettevõtete väljapanekut diabeetikutele mõeldud abitarvikutest.
Kuna kohtade arv on siiski piiratud – kuulama mahub kuni 80 inimest –, palub Saaremaa diabeediselts huvilistel oma osalemine registreerida seltsi Facebooki lehe kaudu või telefonil 52 86 475.