SUUR MAA, SUURED ASJAD: Rohelised tulevad tagasi

Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Nüüd ma siis ennustan. Hiljemalt järgmiste riigikogu valimiste ajal tõuseb esile üks uus poliitiline jõud. Rohelised. 

Hiljemalt selle pärast, et enne seda tulevad kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ja vähemasti Tallinnas võib kõigi märkide kohaselt ka sellesuunaline rakuke tekkida. Uus selle pärast, et selle käilakuju ei ole võlaga võitleva erakonna Eestimaa Rohelised juht Zuzu Izmailova ega viimastel valimistel Elurikkuse Erakonna eesotsas seisnud Artur Talvik.

Miks on sel teemal vaja üldse rääkida?

Sellepärast, et kliimapoliitika ja sellega seoses energeetika tulevik on kiiresti äärealalt peavoolu nihkumas. Nägime Euroopa Parlamendi valimistel, kus roheliste fraktsioon kasvas 22 koha võrra, kerkides suuruselt neljandaks jõuks. Roheliste esiletõus on paistnud silma valimistel Saksamaal, Soomes, mujalgi. Euroopa Komisjoni presidendina alustav Ursula von der Leyen tõstis kliimateema prioriteediks.

Ka raha on tähtis teema. Üks omadus, mis ühendab Eesti idufirmades tegutsevaid investoreid ja arendajaid, on tundlikkus keskkonnateemadel. Tänane start-upi käivitaja on homne (suur)ettevõtja. Tööandja, hoiakute kujundaja. Eeskuju, sest eakaaslastele on samuti roheline mõtlemine tähtis. Idufirmade seas on ka energiaettevõtteid. Üks niisuguseid on näiteks Roofit Solar Energy. Septembri alguses avas ettevõte tehase, kus hakatakse tootma erilisi päikesepaneele.

Sel nädalal peetud Äripäeva kütuseturu aastakonverents kujunes samuti kliimakonverentsiks. Alternatiivkütused, nagu LNG ja CNG ehk vedel- ja biogaas, on tõusmas tegijateks. Neid kütuseid kasutavate mootorite heitmed on puhtamad, lisaks on masinad säästlikud. TS Laevad töötab parvlaevade elektritoitele viimisega – Tõllust peaks tuleva aasta veebruaris saama diisel-elektri-hübriidlaev.

Kõige selle taga on hooandjana kliimaneutraalse Euroopa Liidu plaan, mis peaks realiseeruma aastal 2050. Kriitikud ütlevad, et see on pudru keetmine ühes poti nurgas. Mujal saastamine jätkub. Ometi on Euroopal vedajana tähtis roll. Kui õnnestub teadlaste, ettevõtjate ja riikide ühisjõul tegutseda, hakkavad alternatiiv- ja taastuvenergiat tarbima ka need, kelle torud praegu veel kõvasti tossutavad. Sest see on soodsam. "2030. aastal pole taastuvenergia mitte lihtsalt puhtam, vaid prognoosi põhjal ka odav," kirjutas Fortum Eesti juhatuse esimees Margo Külaots Äripäevas.

Kadri Simson sai uues Euroopa Komisjonis energeetikavoliniku portfelli. Kui nüüd auru liiga palju poliitilise vile peale minema ei hakka ning tarku otsuseid tehakse, võime saada ka Brüsseli tasandilt lisateadmisi ning leida lahendusi põlevkivielektrist loobumisel.

Tõenäoliselt ei käi kõik need protsessid kuigi kiiresti. Esiteks – tehnoloogia areneb pidevalt. Teiseks – päris keeruline saab olema väljakujunenud valdkondades uusi lahendusi juurutada. Tekib logistilisi, aga ka sotsiaalseid probleeme (mõtleme näiteks Ida-Virumaale).

Aga uus roheline poliitiline jõud kahtlemata tekib ning suunab omalt poolt protsesse, mis aitab ületada probleeme, mis seni on arengut pärssinud. Taani on Euroopa juhtiv tuuleenergia ja vastava tehnoloogia arendaja. Üks sealne diplomaat näitas mulle hiljuti oma telefonist lennukilt tehtud pilti meretuulepargist. "Vaadake, see on ju lausa ilus," märkis ta. Need muutuvad hoiakud jõuavad ka Eestisse.