REPORTAAŽ: Põlduri püha ülesanne – külva, kuis jaksad

TÖÖLE, TÖÖLE! Ühe põlluga on Toomas just ühele poole saanud ning uus põld ootab.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Selle suve väidetavalt viimase ilusa ilmaga päeval istub tänavune Saare maakonna aasta põllumees Toomas Tänav traktori rooli ja võtab suuna põllule. 

Kui ongi viimane kuiv ilm, nagu ilmateade ähvardas, tuleb külviga täna ühele poole saada. Muid variante pole.

Vägev külvik traktoril taga, alustab Kuiste küla Mäe talu peremees Toomas Tõnijal tööd. Või mis alustab, ühe põlluga on ta just ühele poole saanud, uus seeme külvikusse kallatud ning uus põld ootab. 

Põllumehena tuleb südasuvel 42-aastaseks saanud Toomasel varsti 25 aastat täis.  Üle poole elust on ta seega teinud seda, mida teeb praegugi. Ka Toomase isa Matti oli põllumees ja sealt see pisik külge hakkas. Kui esiti rühmas Toomas isa põldudel, siis nüüd on vastupidi – talu peab poeg ja isa aitab.

Ajapikku on muudki muutunud, põllumaad on näiteks juurde tulnud. Kui isa toimetas 30 hektari maaga, siis temal on külvikorras maad 200 ha. Toomas meenutab aega, mil tema põllumehena alustas. Toona olid ühistud just laiali läinud ja põllumajandus ülearu populaarne tegevusvaldkond polnud.

"Põllumajandusega tegelesid too aeg need, kellele meeldis," tähendab ta. Paljud läksid linna hõlpelu otsima. Toomas ei läinud, talle põllul meeldis. Meeldib senimaani. "Eks ta selline fanattide teema on, sest mida ma siin muidu nühin," räägib Toomas. Hooajal on ju päevad pikad ja magada ei saa, aga kuhu sa ikka lähed ja mida muud teed.  

Toomas on paberitega põllumees. Erialalt otsesõnu põldur, sest just selle nime all ta Upa põllutöökooli kunagi lõpetas.

Omale jääb koristusrõõm

Esimese külviringiga poole peale jõudnud, tõdeb Toomas, et aasta on päris hea olnud. Kevadise suure kuiva kohta tulid täitsa korralikud saagid. "Veidi tegi kuiv liiga, osalt põldudelt ootasin paremat saaki," tunnistab ta. Ometi on ta rahul. Seda enam, kui hakata aastat eelnevaga võrdlema.

"Saagi poolest on keskmine praegu kindlasti üle nelja tonni. Eelmisel aastal oli see napp kaks tonni äkki," toob ta näite. Toona sai osalt põldudelt koristatud umbes 600 kg suvivilja ja nii kehva saaki pole tema sõnul olnud vist kogu selle aja kohta, mil ta põlduriametit on pidanud.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

LÄHEB KÜLVIKS: Enamjaolt toimetabki Toomas üksi.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Suviviljadest kasvatab Toomas Tänav otra, uba ja rapsi. Taliviljad on nisu ja oder. "Suvinisu pole ma mitu aastat külvanud, sest kui talinisu õnnestub, siis suvinisu on kevadel kehv võrsuja ja väga kuivatundlik," selgitab ta. Suvirapsi külvab ta aga juhul, kui talirapsi millegi pärast külvata ei saa. 

Oma toodangu realiseerib Toomas eranditult mandril Baltic Agros ja Skandagras. "Kaks suurt kokkuostjat, kelle käest tulevad ka tarvikud." Põhitoodang lähebki tarvikute katteks sügisel. "Omale jääb koristusrõõm," muheleb ta traktorinina lennukalt teise suunda pöörates. "Aga ilma ka ei saa," nendib ta ja selgitab, et sellist raha tal lihtsalt pole, et saaks kevadel tarvikud välja osta.

Vilja kokkuostuhinnad ei ole ka meeldivate killast. "See on minu jaoks kõige kehvem teema," tõdeb Toomas. Vanasti oli hind aastaid paigas ja põllumees sai sellega arvestada. Praegu kujuneb hind börsil ja on iga päev erinev.

Eks ta selline fanattide teema on, sest mida ma siin muidu nühin."

"Põhimõtteliselt oleme börsimängurid," naerab ta. "Kui oled oma tehingud ära teinud, siis järgmisel päeval võid end ainult kiruda, et oleks nüüd ometi oodanud, oleks hulga rohkem raha saanud." Täkkesse minekuid on vähe, tunnistab ta.

Ometi saab Toomas hakkama. Põllumaad tal jagub, saagid on kenad ja ka masinapark on eeskujulik. Toomase talupidamises on neli traktorit, kombain, veoauto ja erinevad haakeriistad. Oma kuivati on mehel ka.

Kõige värskem investeering on seesamune kirsipunane Valtra traktor, millega praegu mööda põldu põristame. "See on veel panga oma," muheleb Toomas. "Tema külvab neljandat sügist." Vanim isend masinapargist on aga 23 aastat vana.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Põline rikas polevat põllumees Toomase sõnul tänapäeval kindlasti, ehkki tööd rabab ta aastaajast hoolimata. Talviti käib Toomas hoopis metsatööl. "Talvel teenin metsas raha, et kulutada seda põllule," naljatab ta. Ometi polegi see nali. Üks traktor on tal talviti metsas väljaveo peal, samuti müttab seal harvester.

Rikkus sõltub Toomase hinnangul sellest, mida rikkuseks pidada. "Minu rikkus on mu aeg," tõdeb ta. "Täna on külvipäev, aga kui tahta, võiks ju traktori kohe seisma panna ja minna ükskõik kuhu. Siis tuleb teisel päeval lihtsalt rohkem rabeleda."

Poistel amet juba selge

Jõudumööda löövad talupidamises kaasa ka Toomase pojad. Mis siis, et tegemist alles koolipoistega, Toomas ise alustas ju samuti poisikesena.

Vanem poiss Tomy-Ott õpib Kuressaare gümnaasiumi 11. klassis. Tema on kodustel põldudel juba neli aastat kombainiroolis olnud.

Keskmine poiss Timo toimetab samuti nii palju, kui oskab. "Kevadel ta rullis, sügisel randaalis. Ühe põllu peal sai tänavu esimest korda isegi kombainirooli, kuna vanemat poissi polnud ja olude sunnil oli tarvis mul traktor põllule tuua. Seega tuli Timo rooli panna," kõneleb Toomas.

Tütar Heleri on keskmise pojaga ühevanune – 12-aastane, Heleri ja Timo on nimelt kaksikud. Tüdrukul on aga omad huvid, tema põllule ei kipu. "Tüdruk majandab kodus emaga," märgib Toomas. Pere pesamuna Otto on napilt kaks kuud vana ja kuivõrd tema talupidamises kaasa rääkima hakkab, on alles tulevikumuusika.

Pereema Helina töötas enne koduseks jäämist Valjala koolis puhastusteenindajana ning nagu peretütargi, hoiab end vargsi põllult eemale.

Põhimõtteliselt oleme börsimängurid. Kui oled oma tehingud ära teinud, siis  järgmisel päeval võid end ainult kiruda."

Ühiseid puhkusi pere eriti ei viljele. "Ütleme nii, et – vähe," tõdeb Toomas. Korra aastas on nad ikka üritanud sõpradel Soomes külas käia. Soojamaareisidel aga, vähemalt koos, ei käida. "Mina ei viitsi. Abikaasa on käinud, aga minu jaoks on täitsa mõttetu minna raha eest palava kätte higistama," leiab Toomas. Pigem läheks ta kuskile külma, lumistesse oludesse. Möönab siis, et tegelikult pole ta ka ühelgi külmamaareisil käinud. "Arvan, et ei lähe ka. Pigem olen kodus ja teen siin midagi kasulikku!"

PÕLLUMEHE PERE: Heleri, pereisa Toomas ühes pesamuna Ottoga, pereema Helina, Timo ning koer Tšobopaa on jõudnud ühisele pildile. Vanim poeg Tomy-Ott on alles koolis.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Järjekordsele külviringile minnes räägib Toomas, et kuigi ta on talupidaja, loomi tal kodus pole. Suuri loomi. "Kodus on koer ja kaks kassi. Kassid saavad ise hakkama, koerale tuleb süüa anda," tähendab ta. Suuremat loomapidamist pole ta aga kunagi plaaninud.

Ainsad suuremad loomad, kellega Toomasel aeg-ajalt tegemist, on hirved va nuhtlused, kes viljapõldu tikuvad. Sama tülikad on sookured ja lagled, keda võib siinsele põllule oodata ilmselt kohe pärast külvi. "Lähevad külvirida mööda ja söövad sirgelt ükshaaval seemne mullast üles," teab ta. Teha pole sinna aga suurt midagi. Jääb vaid loota, et ehk nad seekord ikkagi ei tule.

Kell tiksub vaikselt pärastlõunasse. Võib-olla veerand või kübeke vähem, on sellest põllust üle käidud.

Kui tavalise tööinimese päev on peagi sealmaal, et saab varsti jalad seinale visata, siis Toomas põristab põllul veel pikalt. Ta ise arvab, et vahest kella üheni öösel.

Kui on vaja, siis on vaja. Sest kui ei külva, siis pärast ei lõika ka. Ja põllumees teab, et tänasida toimetusi homse varna ää viska. Kui ongi juhtumisi selle suve viimane kuiv ilm ja töö jääb tegemata, on kööga. Õnnemängurid on põllumehed küll, kuid ilmaasjata nad ei riski. Toomase pikim tööpäev on lõppenud kell 5 varavalges. Täna vahest nii hullusti ei lähe…

Tagasi üles