/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/01/12614843t1h3f0b.jpg)
Metsküla jahipiirkonnas Murika külas leidsid esmaspäeval õnnetu otsa kaks hirvepulli, kes pusklemise käigus olid sarvipidi teineteise külge jäänud.
Sarved armuvalus sõlme ajanud hirvepullid tuli hukata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/10/01/12614846t1h3e1c.jpg)
Lootusetult sõlme läinud õnnetud hirved leidis esmaspäeva hommikul kella seitsme paiku üks kohalik kalamees.
Kuna eelmisel õhtul neid samas paigas ei olnud, siis pidi saatuslik jõukatsumine toimuma pühapäeva öösel vastu esmaspäeva. Selle aja sees keerasid kitsikusse jäänud loomad elu eest võideldes endi ümber ka poolsada meetrit okastraadist lambaaeda.
Leidmise hetkel näitasid mõlemad loomad veel elumärke, kuid pool tunnikest hiljem, kui jahimehed kohale jõudsid, oli üks juba hinge vaakumas.
“Tavaliselt saavad nad sarved ikkagi teineteise küljest lahti.”
ARLI TOOMPUU
Keskkonnainspektsiooniga nõu pidanud küttidel tuli mõlemad hirved paraku hukata.
Metsküla jahiseltsi esimees Arli Toompuu nentis, et sellised juhtumid ei ole väga tavapärased, kuid niisuguseid looduse vingerpusse tuleb jooksuajal siiski paraku ette.
Ta meenutas mõne aasta taha jäänud juhtumit, kus jahimees leidis samuti kaks ristiläinud sarvedega pulli, kellest üks oli selleks hetkeks juba surnud.
Sellistel olukordadel pole Toompuu selgitusel jahindusega suuremat pistmist, sest tegu on ulukitega, kes on lihtsalt sattunud abitusse olukorda. Nii suuri loomi on ka inimesel raske, kui mitte võimatu neid vigastamata lahutada.
"Tavaliselt saavad nad sarved ikkagi teineteise küljest lahti," sõnas Toompuu. Ta lisas, et kui jäädaksegi sõlme, siis annab järele kas kellegi sarv või üks loomadest. Looduslik valik.