Majake Sõrve tuletorni kõrval ootab volikogus erikohtlemist
Pisikese maja uuendamiseks 350 000 eurot

SÕRVELE ABIKS: Nalmond Meri kohaliku elanikuna leiab küll, et Saaremaa vald võiks tema selja taga asuva hoone korda teha. Meri sõnul saaks 350 000 euroga maja kasvõi üle kullata.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa volikogu rahanduskomisjoni liige Virge Pihel nimetab vallavalitsust silmakirjalikuks, kuna nad tahavad toetada 350 000 euroga Sääre tuletorni juures asuva pisikese hoone uuendamist, minnes mööda volikogu kehtestatud nõudest ja tehes kaasrahastuse osas erandi.

Alles eelmisel nädalal teatas abivallavanem Marili Niits, et vald tõmbab plaanidest maha ühinemislepingu 19 arendust, mille jaoks raha pole. 

Peamiseks põhjuseks kaasrahastuse võimaluste kadumine. Siiski soovib vallavalitsus eelarvestrateegiasse 2020–2023 suruda Sääre tuletorni tehnohoone uuendamise maksumuses 350 000 eurot. Kui plaanide järgi pidi sellest 200 000 olema kusagilt mujalt tulnud raha, siis nüüd on vald nõus panustama kogu summa.

Opositsioonilisse valimisliitu Saarlane kuuluv Virge Pihel ütles eelmisel nädalal rahanduskomisjoni koosolekul, et kui objektil kaasrahastus puudub, tuleb investeeringud tegemata jätta ja objekt eelarvestrateegiast välja arvata. Tema sõnul on vallavalitsus silmakirjalik, kui Sääre osas erandi teeb. Piheli hinnangul tuleb erandit võtta kui ühinemislepingu muutmist ja selleks on vaja kahe kolmandiku volikogu liikmete hääli. 

Abivallavanem Marili Niitsi väitel on investeering vajalik, kuna Sõrve piirkonda on vald investeerinud vähem kui mujale. Ta sõnas, et aastatel 2022 ja 2023 ei kohusta ühinemisleping enam kaasrahastust otsima.

Sõrvega seotud inimesed näevad, et vald võiks tõesti anda oma panuse viimastel aastatel Saaremaa üheks suuremaks turismiobjektiks tõusnud paiga arengusse.

Viimane Torgu vallavolikogu esimees ja praegune Saaremaa volikogu liige Mihkel Undrest ütles, et Sõrve rahvas soovis lagunenud maja korda tegemist ja seepärast see ühinemislepingusse pandigi. 

Undresti sõnul on valla maal asuv maja praegu eriti täbaras seisus, kuna avatud on ka Sääre tuletorn ja seal käib väga palju inimesi. "Seepärast vallavalitsus tegigi need valikud, kaaludes, milline objekt võib olla tähtsam," rääkis Undrest. 

Sääre naaberküla Mäebe mees Nalmond Meri vahendas mõnda aega tagasi kunstiakadeemia arhitektuuritudengite ideetalguid hoone tuleviku osas. Sellest, milline võiks olla maja tulevik, valmis 12 erinäolist visandit. Valla plaanidega Meri kursis polnud, kuid sõnas naerdes, et 350 000 euro eest saaks selle väikese maja üle kullata. Ta lisas, et maja on tuletornilinnaku häbiplekk.

Meri ütles ka, et Sääre on kohaliku kogukonna ja valla jaoks kasutamata ressurss. 

"Angla tuulik, Sõrve säär ja Panga pank on selline püha kolmainsus, mis Saaremaal turiste kohale meelitab," tõi Meri näite ja ütles, et vald pole turistide tingimuste parandamiseks midagi teinud. 

Vallavanem Kallas: raske on võrrelda

Vallavanem Madis Kallas

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Miks soovitakse Sääre puhul kaasrahastuse nõudest mööda minna?

Kindlasti otsime ka Säärel täiendavalt kaasrahastust. Pärast Sõrve tuletorni avamist ja piirkonna arendamist on tegu ühe enam külastatava kohaga Saaremaal ning vallavalitsus leiab, et lähimas perspektiivis on vajalik seal välja arendada hädavajalik taristu (avalik WC, müügiplatsid jne).

Kas Sääre majaka tehnohoone on endises Torgu vallas raha kõige rohkem vajav investeeringuobjekt?

Selline oli toonase Torgu volikogu sisend ühinemislepingule.

Mille alusel tehakse kaalutlusotsus, et Sääre tehnoloogiahoone on näiteks olulisem kui Kõljala kergliiklustee?

Kõljala–Kaali kergliiklustee, nagu ka näiteks Leisi aleviku reovee-taristu teema, on hetkel samuti täiendava arutelu all, et ka nende projektide jaoks vahendeid leida.

Piirkondade objekte üksteisega võrrelda on raske ning samas on ka igati arusaadav, miks on iga piirkonna elanike jaoks just nende objektid kõige olulisemad. Samas tuleb tõdeda, et Sõrves on lisaks piirkonna teemale tegu ka kogu Saaremaa mõistes olulise arendusega. Tuleb mainida, et Sääre puhul on planeeritud omaosaluse määr ühinemislepingus kordi suurem kui Kõljala objekti puhul.

Kes tegi ettepaneku objekt eelarvestrateegiasse jätta?

Ettepaneku tegi vallavalitsus.

Tagasi üles