/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
/nginx/o/2019/10/02/12618127t1h7820.jpg)
Kuressaare Perekodu läheb uuest aastast üle elukorraldusele, kus lastega ei ole enam ööpäeva kaupa kasvatajad, vaid nädalase vahetusega perevanemad.
Perekodu palkab perevanemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähiajal hakkab Kuressaare Perekodu otsima kolme vähemalt 25-aastast inimest, kes sooviksid olla vanemaks kuni kuuele perekodu lapsele. Lastega elatakse tavalist pereelu esialgse plaani kohaselt nädala kaupa ja siis on kaks nädalat vaba. Ühe pere eest hoolitsemine jaguneb kolme vanema vahel. Seni olid lastele vanemate eest ööpäevaste vahetustega töötavad kasvatajad.
Ammune plaan
Kuressaare Perekodu juhataja Janne Tamme sõnul on asendushooldusteenuselt perekesksemale teenusele üleminekut juba ammu plaanitud.
Kuressaares oodati Tamme sõnul õiget hetke, et lapsed elukorralduse muutuse võimalikult valutult vastu saaksid võtta. Kahjuks tuleb juhataja sõnul praegu tööl olevaid kasvatajaid koondada, kuna neile uus töökorraldus ei sobi.
Perevanema kandidaat peaks lisaks nõutud vanusele olema vähemalt keskharidusega. Soovituslik on sotsiaal- või pedagoogiline haridus.
"Ennekõike on ikkagi soov ja tahe olla asendusvanemaks lastele, kelle jaoks siin on kodu," toonitab Janne Tamm kõige olulisemat.
Juhataja sõnul ei saagi uut korraldust tööks nimetada. Asendusvanem elab lastega Kohtu tänava majas ja elu on nii nagu igas teises peres. Perekodu personal pereasjadesse ei sekku, kui vanem just ise nõu ei küsi. Tamm arvab, et ka asendusperedes on samasugused probleemid kui tavaperedes. Olgu see siis näiteks liigne nutilembus või muidu jonnimised.
Kas Saaremaalt on võimalik sellist inimest leida, Tamm arvata ei osanud. Mandrikolleegid on teda julgustanud, et sellise graafikuga on võimalik ka mujalt Saaremaal tööl käia ning usutavasti vastavad inimesed ka leitakse.
/nginx/o/2019/10/02/12618139t1hc354.jpg)
/nginx/o/2019/10/02/12618177t1ha839.jpg)
"Ma läheks kasvõi ise," naerab Janne Tamm, kes hariduse poolest sobiks sellele tööle ju hästi. "Mul endal on lapsed juba suured, aega oleks ka," toob ta näite, millisel puhul see töö sobiks.
Asendusvanema palk on Tamme sõnul 1090 eurot kuus.
Tema sõnul on plussiks Kohtu tänaval asuv maja, mis ongi nagu eramaja koos aiaga. See aitab perel säilitada vajalikku privaatsust ja iseolemise tunnet. Tolli tänaval on ühes majas asenduskoduteenus, lapsehoiuteenus (nädalahoid raske ja sügava puudega lastele) ja teises majas osutatakse lapsehoiuteenust (päevahoid nii tava- kui ka puudega lastele).
Perekodus elab praegu kokku kümme last vanuses poolteist kuni 19. Vanema teenus ongi mõeldud neile ja kergema puudega lastele "Üksikvanema elu ei saa ka väga keeruliseks teha," ütleb Tamm.
Klassikaline lastekodu on perekodu juhataja sõnul kadumas. Janne Tamme sõnul on perekoduteenus kõige lähem bioloogilisele või kasuperele. Viimast on hästi raske leida.
Pole suur probleem
Saaremaal ei ole pereta lapsed nii suur probleem, kui mõnes muus Eesti paigas. Nii näiteks ei juhtu siin seda, et mõni narkomaanist sünnitaja sõna otseses mõttes haiglast jalga laseb ja oma lapse saatuse hooleks jätab. Lapsevanema rollist/ kohustustest võib Tamme sõnul tänapäeval vabastada vaid kohus.
Üldjuhul ongi perekodudes ikkagi piiratud hooldusõigusega vanemate lapsed, mitte lapsed, kellest vanemad on loobunud. Tamm räägib, et tänapäeval ei tähenda perekodusse sattumine ilmtingimata oma bioloogilistest vanematest sunniviisiliselt alatiseks eraldamist. Pigem on lapse sideme hoidmine oma bioloogilise vanemaga lausa soovituslik, kui too ei ole lapsele ohtlik. Siiski leiavad lapsed sageli ka ise, et perekodus on neil turvalisem ja parem.
"Alles hiljuti ütles mulle üks laps, et ta ei tahakski oma emaga koos elada. Seal ei oleks tal selliseid võimalusi nagu siin," toob Janne Tamm näite.
Elu kallinemine tõstab hinda
Järgmisest aastast plaanib Perekodu ka veidi oma teenuste hinda tõsta. See on püsinud muutumatuna kolm aastat. Janne Tamme sõnul ei ole midagi parata, elukalliduse tõus paneb ka neid raskemasse olukorda. Perekodu lapse eest maksab pearaha riik, kuid teenus on ikkagi veidi kallim ja omavalitsus peab juurde maksma. Perekodus on lisaks asendusperedele ka päevahoiu- ja rehabilitatsiooniteenused.