Saartele jagati kamaluga muinsuskaitse auhindu

ARHEOLOOG MARIKA MÄGI avastas 8. septembri hommikul rõõmuhüüatuse saatel arheoloogiliste uuringute käigus leitud ohverduspaigast midagi enneolematut – kullast maopeaotsalise võru koos muude leidudega. Haruldase eseme leidmine toimus justnagu põnevusfilmis: vahetult enne detektori kotti panemist hakkas leiumasin andma nõrka signaali. Piiksumine oleks võinud halvemal juhul tähelepanuta jäädagi, kui arheoloogide treenitud kõrv seda kuulnud poleks.

FOTO: JEGOR KLIMOV

Muinsuskaitseameti iga-aastasel tunnustamisüritusel tuli saartele erinevates valdkondades kokku kuus tänukirja.

Hästi taastatud mälestise kategoorias said tunnustuse Vilsandi tuletorni, Ruhnu pastoraadi aida ja Ruhnu Korsi talu riideaida taastajad. Thule koda Kuressaares tunnustati kui head uusehitist ajaloolises keskkonnas. Aasta leiu kategoorias toodi esile Marika Mägi meeskonna hiljutine ohverduspaiga ja väärtuslike ehete leid Saaremaal ja Lilian Hansarile omistati elutööpreemia.

Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on tänavune aasta olnud muinsuskaitse valdkonnale muutusterohke ning ka viljakas. "1. maist 2019 hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, mille ettevalmistamine ja seejärel rakendamine on andnud võimaluse valdkonna jaoks olulisi küsimusi läbi vaielda ja paremini sisustada. Tänavune tänukirjasaajate pikk nimekiri ilmestab hästi valdkonna mitmekesisust ning meil on hea meel tõdeda, et pärandi hoidmine on südameasjaks nii paljudele inimestele, ettevõtetele ja asutustele," rääkis Raie.

Kokku andis amet 11 kategoorias välja 55 tunnustust.

Tunnustatutest lähemalt

Vilsandi tuletorni rekonstrueerimistööd

FOTO: Siim Metsama / Saarte Hääl

Vilsandi tuletorni taastamine

Eesti kõige läänepoolsem tuletorn tähistab tänavu 210. sünnipäeva ning on läbinud oluliseks tähtpäevaks kapitaalsed restaureerimistööd. Tehtud restaureerimistööde nimekiri on pikk – tööde käigus korrastati tuletorni sise- ja välisilme ning uuendati elektri- ja ventilatsioonisüsteem. Tööd on tehtud eeskujulikult, vanale tuletornile sobivate meetodite ja materjalidega.

Tunnustuse vastuvõtja: tuletorni omaniku, veeteede ameti esindaja ja tööde teostaja Scandec Ehitus OÜ esindaja Aivo Raud.

Ruhnu pastoraadi aida taastamine

Ruhnu pastoraadi ait

FOTO: Heigo Zimmer

Ruhnu pastoraadi ait on väike palkidest abihoone, mis paikneb kultuurilooliselt olulise pastoraadi peahoone vahetus läheduses. Hoone seisis pikalt hooldamata ja selle seisukord oli muutunud enne restaureerimistööde algust peaaegu avariiliseks. Siiski tuli hoone omaniku initsiatiiv hoone restaureerida veel hetkel, mil suurt osa algupärasest puitmaterjalist oli võimalik säilitada. Hoone taastamisel kujunes kõige mahukamaks kahjustunud seinapalkide proteesimine. Kirsiks tordil on pastoraadi aidale paigaldatud uus roogkatus, mis väärindas aidahoonet veelgi ning annab sellele ajalooliselt autentset võlu.

Tunnustuse vastuvõtja: Ruhnu endine vallavanem Jaan Urvet.

Korsi talu riideaida taastamine

Korsi talu riideait

FOTO: Heigo Zimmer

Lisaks Ruhnu pastoraadi aidale on saarel 2019. aasta kevadel valmis jõutud veel ühe aida restaureerimistöödega, mille käigus asendati kahjustatud palgid ning hoone sai algsetele konstruktsioonidele uue roogkatuse. Kiiduväärt on tõsiasi, et restaureerimistööde käigus säilitati rohkem algupärast materjali kui muinsuskaitse eritingimused ja projekt tegelikult ette nägid. 

Thule koja projekteerimine ja restaureerimine

Thule Koda.

FOTO: Maanus Masing

Kuressaare Uus tn 20 ajalooline hoone koos juurdeehitisega on hea näide delikaatselt kujundatud linnaruumist.

Kuigi uus hoone asub hilisemal tagasiastega tänavajoonel, loob lahendus soodsad vaated just vanadele tellisfassaadidele. Uue ja vana peenetundeline ühendamine klaasgalerii abil liigendab mahud ja ei lase ulatuslikul uuel klaaspinnal domineerida. Fassaadide eksponeerimine on kenasti õnnestunud ka vahegaleriis ja hoones sees, kus ajalooline autentne substants ilmekalt markeerib vana hoone perimeetri.

Tunnustuse saajad: projekteerija Asum Arhitektid OÜ arhitekt Hannes Koppel ja hoone omanik Andres Tinno.

Unikaalne ehteleid Saaremaalt

Saaremaa kullaleid

FOTO: Marika Mägi

8. septembri hommikul avastas arheoloog Marika Mägi rõõmuhüüatuse saatel arheoloogiliste uuringute käigus leitud ohverduspaigast midagi enneolematut – kullast maopeaotsalise võru koos muude leidudega. Haruldase eseme leidmine toimus justnagu põnevusfilmis: vahetult enne detektori kottipanemist hakkas leiumasin andma nõrka signaali. Piiksumine oleks võinud halvemal juhul tähelepanuta jäädagi, kui arheoloogide treenitud kõrv seda kuulnud poleks.

Leid oli suursuguseks puändiks arheoloogilistele väljakaevamistele, mille käigus avastati ligi 70 muistset eset. Nende seast kuldeseme leidmine on eesti arheoloogias haruldane, mistõttu on suure ja detailsete kaunistustega ehte leidmine tõeliselt harukordne. Leid paneb ümber mõtestama meie seniseid teadmiseid ajaarvamise esimestest sajanditest Eesti aladel.

Leiud toetavad teooriat, mille kohaselt kuulusid Lääne- ja Loode-Eesti Läänemere ja Skandinaavia ühtsesse kultuuriruumi, ning kummutab arvamise, et meie aja esimestel sajanditel kontaktid Skandinaaviaga peaaegu puudusid.

Tunnustuse vastuvõtjad: Jegor Klimov, Kaupo Surva ja Toomas Mägi.

Elutööpreemia Lilian Hansarile

Lilian Hansar

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Ta on sündinud Kuressaares riigiametniku ja õpetaja perekonnas. Lõpetanud 1975. aastal ERKI arhitektuuriosakonna, seejärel töötanud Tallinnas vabariiklikus restaureerimisvalitsuses kuni 1979. aastani, mille järel on suunanud pikalt Kuressaaret peaarhitekti ja muinsuskaitsjana. Tema projekti järgi on restaureeritud Kuressaare vaekoda, turuhoone ja Kõljala mõis. Sai Kuressaare vanalinna restaureerimise eest 1982 Eesti NSV riikliku preemia ja 1988 A. Kotli nimelise preemia. Praegu peab Eesti kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaani ametit.

Tagasi üles