TÖÖ: Lapsed ja kollektiiv on Mairet 46 aastat ühe koha peal hoidnud

IKKA LASTEGA: Kolmapäeva hommikul jäi õpetaja Maire Rand pildile Emilissa, Jarveni, Liisa Marie ja Tristan Remyga.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Pärast Tallinna pedagoogilise kooli lõpetamist tahtis Leisi keskkooli vilistlane Maire Nõu tagasi Saaremaale. See tal ka õnnestus. Diplomeeritud lasteaednikule terendas töökoht tollases Kingissepa linna 1. lasteaias.

Keskkooli lõpetanud pidid pisipedas (nii seda kooli rahvakeeli kutsuti) õppima aasta ja kaheksa kuud. 46 aastat tagasi sai 20-aastasest Maire Nõust kodusaarel lasteaiakasvataja. Nüüdseks on mitu korda muutunud kunagisse Maagi aeda 1947. aastal rajatud lasteaia nimi ning muutunud on ka selle lasteaia staažikaima töötaja perenimi. Maire sai 1983. aastal abielludes perekonnanimeks Rand. Lastepäevakodu ristiti 2011. aastal Kuressaare Pargi lasteaiaks.

Tänavune aasta on nii Maire kui ka kogu lasteaia jaoks märgilise tähendusega. 2. augustil avati pidulikult lasteaia uus maja. Uusehitis on kõigi vajalike ruumidega igati nüüdisaegne. Hoovis saavad õhtuti mängida kõik lapsed, kel soov sinna paigutatud huvitavaid atraktsioone kasutada. 

Töö unelmate majas

Nõnda siis algas 47. tööaasta Mairele avarates valgusküllastes ruumides, lausa unelmate majas. "Sel ajal, kui mina tulin, oli 1947. aastal valminud majas kaks rühma. Teises, 1963. aastal avatud hoones oli kuus rühma. Tookord ei osanud meist keegi niisugusest moodsast majast, kuhu sel aastal kolisime, unistadagi," nendib Maire.

Mis või kes on Mairet aastakümneid ühe koha peal kinni hoidnud? Lastevanemate ja kolleegide poolt tunnustatud lasteaiaõpetaja vastab, et ennekõike kollektiiv ja lapsed.

Tunnustavad hinnangud on vastastikused. Kaks aastat tagasi pärast Saarte Hääles ilmunud lugu 70-aastaseks saanud Kuressaare vanimast lasteaiast, kirjutas Mairet tundev lapsevanem kommentaariks: "Staažikas õpetaja Maire Rand on tõesti omaette väärtus. Ta on nii tore inimene, nii mõistev ja kannatlik, lapsi ja vanemaid toetav. Mul on nii hea meel, et minu laps kunagi tema hoole alla sattus."

Maire ütleb, et kogemused on tulnud aastatega. Augustis 46 aastat tagasi noore inimesena lasteaias tööd alustanud Linnuse küla neiu on tänulik oma vanematele kolleegidele. "Mind võeti väga hästi vastu. Lasteaia juhataja oli sel ajal Linda Otsa, kes mind igati toetas. Kõik kolleegid andsid nõu ja olid abivalmis. Nii ma olengi siia jäänud. Ja muidugi lapsed, kelle pärast ma seda ametit õppima läksin," räägib särasilmne õpetaja oma tööst.

Lastevanematega tuleb lasteaiaõpetajal samuti suhelda. Maire sõnul on ta emmede ja issidega alati kenasti hakkama saanud. Tõsi, aastakümneid tagasi olid lapsevanemad staažika õpetaja hinnangul üsnagi tagasihoidlikud ja leplikumad. Nad ei kippunud oma arvamusi kasvatajale avaldama. 

Lapsed on siirad. Samas suuremad lapsed on juba kavalamad."

Tänapäeval on noored emad ja isad südikamad suhtlejad. "Nad on julgemad, küsides õpetajatelt paljusid asju nii oma lapse kohta kui ka avaldades arvamusi kasvatusteemadel laiemalt. Võib öelda, et lapsevanemad on nüüd nõudlikumad kui paar aastakümmet tagasi," räägib Maire.

Tavaliselt on Maire alustanud kolme- ja kaheaastaste rühmaga ning nendega on ta tegutsenud kuni laste kooliminekuni. Õpetaja Rand rõhutab, et lastega tegeledes peab kannatust jaguma. "Lapsed on siirad. Samas suuremad lapsed on juba kavalamad. Nad oskavad mõnigi kord asju oma kasuks pöörata. Nendega on õpetajal rohkem tegemist. Olen seda tööd aga nii kaua teinud ja mõistan lapsi poolelt sõnalt. Saame hakkama," sõnab ta.

Õpetajadki käivad koolis

Maire kiidab lasteaia asukohta. Lossipargile on ta lastega ligi viiekümne aasta jooksul mitusada tiiru peale teinud. Lumerohked talved pakuvad nii lastele kui ka õpetajatele linnusevallidel kelgutamisrõõme.

"Koolitused toimuvad meil pidevalt. Ka õpetajad peavad ajaga sammu käima. Õppemetoodika on aastatega palju muutunud," selgitab Maire. Ta hindab kõrgelt "Hea alguse" metoodikat. Selle alusel saab laps oma võimete ja huvi kohaselt tegevust valida. Nädalateemade valimisel on abiks nii lapsed ise kui ka nende vanemad. Arvestatakse lapse individuaalsust ja eripära. Õpitakse läbi mängu.

Park ja linnus on lastele nagu etteantud õppematerjal. Lapsed õpivad Maire sõnul tundma saare loodust ja kultuurilist eripära. Nõnda siis kujundatakse neis juba lapsepõlvest peale saarlaseks olemise uhkust. 

Siit jõuame küsimuse juurde, kas nutitelefonide kasutamine on ka lasteaias probleem. Õpetaja Rand ütleb, et Pargi lasteaias mitte. Lapsed telefoniga lasteaeda ei tule. Kodus aga näpivad nad nutitelefone küll. Räägivad õpetajatelegi, mis mänge on nad mänginud.

Lapsed on lapsed. Ometi väidab kogemustega õpetaja, et võrreldes varasema ajaga on nüüdisaja lapsed siiski ülemeelikumad. "Probleemidest räägime ka vanematega. Nad saavad aru ja lubavad kodus oma võsukestega selle üle aru pidada," ütleb Maire.

Üldiselt on lapsed õpihimulised. Lugemise saavad nad selgeks ja oskavad vähemalt 12 piires arvutada juba enne kooli. Esimest aastat on lastel kasutada töövihikud, mida nad tunnis täidavad ja mis neile väga meeldib.

Mida oskab 46 aastat jutti ühes ametis ja ühes lasteaias töötanud Maire veel tahta? "See siin on kõik nii fantastiline. Ma ei oska praegu küll midagi paremat tahta," on Maire tänulik.

Tagasi üles