/nginx/o/2020/07/28/13236922t1h12ed.jpg)
/nginx/o/2019/10/18/12667349t1h4421.jpg)
Kuressaare haiglas peeti eile haigla 215. aastapäeva konverentsi, kus kuulati haigla ajaloost kõnelevaid ettekandeid.
Kuressare haigla tähistas 215. sünnipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sünnipäevakonverentsi juhatas sisse sotsiaalminister Tanel Kiik, kes oli eelnevalt saanud ülevaate Kuressaare haigla ruumidest ja töökorraldusest.
"Kuressaare haigla külastus on minu jaoks ministriametis esmakordne. Olen ka varemalt siin käinud ja sageli Saaremaaga kokku puutunud, siin on sündinud minu isa ja kaks onu. Igal juhul on väga huvitav vaadata, kuidas üldhaiglad kohapeal toimetavad. Hea meel oli selle kiire ülevaatega tõdeda, et kohapeal pakutakse vajalikke ja kvaliteetseid teenuseid, mõeldakse sellele, kuidas tõhustada koostööd erinevate erialade puhul ning tingimusi veelgi parandada," rääkis Tanel Kiik.
Ta lisas, et haigla juhtkonnal on selge, mis on kohapealsed väljakutsed ning ta loodab ka ise olla nende lahendamisel heaks koostööpartneriks. Minister rõhutas ka arstide puuduse probleemi nii Kuressaares kui ka Eestis laiemalt.
"Teenuseid tuleb maksimaalselt pakkuda kohapeal ja teha teenuste võimaldamiseks koostööd eriarstidega. Kuressaare haiglas on selles osas väga õige suund.”
Haigla juht Mart Kõlli ütles oma tervituskõnes, et 215 aasta tagusest ajast saab tuua mitmeid ajaloolisi paralleele: "1804. aastal kaotati Ameerikas New Jersey osariigis orjapidamine, toimus Beethoveni 3. sümfoonia esmaesitlus, Napoleon krooniti Prantsusmaa keisriks ning Eesti riigipea oli Aleksander I."
Oma õnnitlused edastasid haiglale Saaremaa vallavanem Madis Kallas koos vallavolikogu esimehe Tiiu Aroga ja ühiskondlik panustaja Reet Viira.
Esimese ettekande pidas meditsiiniajaloolane Ken Kalling, kes rääkis haiglast ja selle ajaloost. Järgnes Kuressaare haigla kirurgiakliiniku vanemarsti, ortopeedi ja üldkirurgi Aare Tauli ettekanne, kus esitusele tuli 1996. aastast pärit videomaterjal esimesest puusaliigese endoproteesimisest.
Orissaare perearst Elo Lember jagas killukesi Orissaare haigla ajaloost ning doktorid Virge ja Juhan Nemvalts pajatasid oma meenutusi.