Muinsuskaitse jätab kuldvõru leidnud detektoristi leiutasuta

1700 AASTAT VANA: 8. septembril käis Saaremaal kaevetöödel Tallinna Ülikooli arheoloog Marika Mägi, keda abistas ka detektorist Jegor Klimov.

FOTO: Marika Mägi

Muinsuskaitseameti hinnangul ei saa Saaremaal kullast maopeaotsalise võru leidnud detektoristile leiuautasu määrata.

8. septembril tuli Saaremaalt 1700 aasta tagusest ohverduspaigast päevavalgele üle 70 muistse eseme või esemekatke. Leidude seas oli kohalikke ambsõlgi, osa hõbedast, osa hõbe- ja kuldplateeringuga. Samuti leiti Skandinaavia-päraseid hõbeplaadikestega kaetud vöönaaste. Kõige unikaalsem leidudest on aga 3. sajandist pärinev massiivne kullast käe- või kaelavõru.

Otsimisrühma juhtinud arheoloogiadoktor Marika Mägi ütles Saarte Häälele, et Eesti arheoloogias on kuld haruldane ning nii massiivset kuldeset, pealegi nii peene töötluse ja ideoloogilise tähendusega, pole kunagi varem leitud.

"Kindlasti ei ole siin tegu tavapärase leiuautasu määramise juhtumiga," ütles BNS-ile muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas. Ta selgitas, et arheoloogilise leiu avastajal on õigus saada leiuautasu, kuid seda ei määrata leidjale, kes kuulub arheoloogilisi uuringuid tegevasse meeskonda.

Tagasi üles