LUUBI ALL: 22 kaamerat ehk Kus tegijaid, seal nägijaid

Juhan Kolk Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaare gümnaasiumi peauksest sisseastujaid teavitab silt videovalve kohta. Kokku hoiab hoones ja hoovis toimuval silma peal 22 kaamerat.

Kooli jälgimisseadmete ja nende õige kasutamise eest vastutav õpetaja Juhan Kolk näitab arvutiekraanil, mis kohad kaamerate vaatevälja jäävad: trepid, koridorid, söökla, garderoob, ujula, sisehoovist ja parklast rääkimata.

Õppealajuhataja Maidu Variku sõnul sai kaamerate asukohad valitud turvafirma soovitusel. Kui ujula on kell 11.45 alanud vahetunni ajal tühi, siis sööklas, trepikojas ja koridorides sagib hulk rahvast.

KG videopilti salvestatakse nii kooli kui ka turvafirma serverisse. Salvestisi säilitab KG vastavalt isikuandmete kaitse seaduse nõuetele. Juhan Kolk on see mees, kellel on ainsana koolis volitatud juurdepääs turvakaamera pildile ja kes kooli territooriumil  toimunud intsidentide, näiteks kakluse või kooli vara lõhkumise järel videosalvestistelt õige ajavahemiku välja otsib ning õpetajate abiga asjaosalised tuvastab. "Salvestiste kvaliteet on selleks piisavalt hea, et näidata, kes millegagi hakkama sai, nii et süüdlasel pole siin enam midagi vaielda," lausub Kolk.

Ta tõdeb, et väiksemaid arveteklaarimisi tuleb õpilaste vahel ette vaatamata sellele, et kaamerasilm toimuvat jälgib. Samas leiab ta, et üldjuhul teadmine, et kaamera toimuvat jälgib, siiski distsiplineerib õpilasi, sest sündmuste käik ju jäädvustatakse. "Seega on videovalvel ka teatav kasvatuslik roll," märgib Kolk.

Juhan Kolk tõdeb, et salvestisi on tal siiski tulnud – selle poolteise kuu jooksul, mis kooliaasta kestnud – üle vaadata pea iga nädal. KG on ju maakonna suurim kool. Seal aga, kus rahvast palju, aeg-ajalt ikka midagi juhtub, mis selgitamist ja lahendamist vajab.

Enamasti on tulnud videopilt appi võtta siis, kui keegi õpilastest on lõhkunud koolile kuuluvat vara. Näiteks proovis keegi hiljuti rammu korvirõngaste kallal. Kolk lisas, et enamasti on lõhkujaiks varateismelised põhikoolipoisid.

Kaamerast on abi ka õnnetusjuhtumite lahendamise korral.

Enamik vahejuhtumeid lahendatakse koolisiseselt. Vahel harva aga, kui asi tõsisem, tuleb videosalvestisi vaadata politsei avaldusel – näiteks siis, kui kellegi isiklikku vara on lõhutud või midagi hinnalist varastatud.

Kõikjale kaamerasilm siiski ei ulatu ja päris igale poole jälgimisseadmeid panna ei tohigi.

Vaatamata sellele saadakse süüdlane enamasti kätte.

"Kus tegijaid, seal nägijaid," tähendab õppealajuhataja Maidu Varik.

Kaamera reedab varga ja kakluse algataja

MEELIS JUHANDI: "Kool ei pea seda materjali kellelegi andma, kui selleks alust pole. Isegi politseile mitte." Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kui koolis varastab keegi garderoobist õpilase kingad või suuremad poisid väiksemale kambakesi "kitli peale annavad", võib niisuguste juhtumite lahendamisel abi olla valvekaamerast. Kuhu tohib koolis kaamerat paigaldada ning kellel on õigus neid salvestisi kontrollida?

Kuressaare politsei piirkonnavanema Meelis Juhandi sõnul on paraku üsna tavaline, et kooli töötajadki – rääkimata lapsevanematest ja õpilastest – ei tea, kes tohib kaamera salvestisi kontrollida ja kes mitte.

On neidki, kes ekslikult arvavad, et salvestatud materjali tohib vaadata vaid kooli juhtkond ja sedagi üksnes koos politseiga, kellele on varguse, kakluse või muu "vägiteo" kohta avaldus esitatud.

"Selline arvamus küll paika ei pea," kinnitab Juhandi. "Igaüks võib ju oma koju kaamera üles panna, aga kui ta selle salvestisi vaadata ei tohiks, oleks see absurd. Jälgimisseadmed paigaldatakse ju inimeste ja nende vara kaitseks!"

Korra kehtestab kool

Koolidesse lubab jälgimisseadmed paigaldada põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Järelevalvet teeb aga – isikuandmete kaitse seaduse kohaselt – andmekaitseinspektsioon. Jälgimisseadmete kasutamise korra kehtestab kool ise oma kodukorras.

"Seega on kooli enda paika panna see, kes kaamera salvestatud materjali vaadata tohib," ütleb Juhandi, lisades, et küsimus on andmete kasutamises.

"Kool ei pea seda materjali kellelegi andma, kui selleks alust pole," rõhutab Juhandi. "Isegi politseile mitte. Kool on ju andmete hoidja, tema peab vastutama, et need andmed oleksid turvaliselt hoitud."

Politseil tekib alus koolilt salvestist küsida siis, kui käsil on konkreetne süüteomenetlus – näiteks kui alaealised on kooli territooriumil suitsetanud või napsitanud. "Kui laps tarbib alkoholi või suitsetab, on ta lastekaitseseaduse mõistes abi vajav laps," ütleb Juhandi. "Abi vajavast lapsest on igaüks meist kohustatud lastekaitsele teatama. Kool siis koos lastekaitsega otsustab, kas lahendavad asja ise või kaasavad politsei."

Saaremaa politseil on tulnud mõnegi süüteo menetlemisel koolide kaamerate salvestised appi võtta. Neist on abi olnud siis, kui politsei on pidanud selgitama varguste, kakluste ja suitsetamistega seotud asjaolusid.

Ühes Saaremaa koolis arvasid lapsed, et kooliõuel ülesseatud kaamera on ainult mulaaž ja seepärast võib selle ees igasuguseid lollusi teha, näiteks e-sigaretti tõmmata. Meelis Juhandi sõnul võimaldas kaamera salvestis tuvastada kokku lausa kümmekond last, kes kaamera ees provotseerivalt käitusid, arvates, et see niikuinii ei salvesta.

"Kui kool salvestise välja võttis, oli see politseile väga hea tõend," märgib Meelis Juhandi. "Pärast kutsuti lapsed, nende vanemad, lastekaitse ja kooli esindajad kokku, vaadati koos salvestis üle ja avaldati arvamust, kas selline käitumine ikka on aktsepteeritav."

Omad piirangud

Ühe teise juhtumi puhul aitas kaamerapilt valgust heita suurele kaklusele kooli garderoobis – kes kellele äsas.

"Kui salvestise näol on olemas ümberlükkamatu tõend, pole kellelgi vaielda, et asi juhtus hoopis teisiti," lausub Juhandi, kelle teada on kaamerad kõigis Kuressaare koolides.

Jälgimisseadmete paigaldamisel koolidesse on muidugi omad piirangud. Kaamerad tohib üles seada üldkasutatavatesse ruumidesse – trepikodadesse, koridoridesse –, ent näiteks klassiruumidesse ja garderoobi "privaatruumi" mitte.

Juhandi sõnul pole aga kaamerast abi, kui selle pildikvaliteet on nii kehv, et selle järgi pole võimalik tuvastada, kas garderoobi astus koolipoiss või keegi võõras mees tänavalt. Samuti on kasutu hooletult paigaldatud kaamera. Ei pruugi ju vale jälgimisnurga tõttu kaadrisse jääda sugugi see osa ruumist, mida algselt jälgida kavatseti.

"Hea, kui kooli server oleks nii võimas, et sealt saaks tagasiulatuvalt vaadata vähemalt paari nädala materjali," soovitab Meelis Juhandi.