/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/29/12697837t1h53d3.jpg)
Kas Väikese väina tamm saab tulevikus tõesti 1250 meetri laiuse ava või oleks mõistlikum piirduda kümneid kordi väiksemaga, uurivad teadlased.
Mereteadlased kaaluvad, mitu ava tammi sisse teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips ütles, et instituut viis kevadel ja suvel Väikeses väinas läbi sügavusmõõtmised ning nüüd võrreldakse, kas mõttekas oleks rajada kuni 50, 250 või koguni 1250 meetri laiused avad.
Lõplikud soovitused valmivad tuleva aasta kevadeks.
Urmas Lips rääkis, et praegusest suuremad avad annaksid läbipääsu näiteks süstadele ja kalapaatidele. See tuleb kasuks veeturismile ja kohalikele kaluritele. Suuremate avade korral paraneks väinas veevahetus ja kalad saaksid paremad liikumisteed. Samas on suuri avasid kallim rajada.
Saaremaa valla keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles, et praegune uuring põhineb välitööde tulemustel, mitte pole sündinud kabinetis, nagu paar eelmist.
Varasemate uuringute koostajad on olnud avade suhtes ette negatiivselt häälestatud. Kuivõrd seni polnud Väikese väina kõrgusandmeid, siis ei saanud tegelikult arvutiga veekogu kohta midagi modelleerida. "Seda kõike tehti põhimõtteliselt lakke vaadates," sõnas Bert Holm.
Keskkonnaosakonna juhataja sõnul on väin paraku nii madal, et pole vahet, kui suure augu sinna tammi sisse teeks: veevahetus jääb ikka sama väina piiridesse.
Bert Holmi sõnul pole lootust, et kaatrid ja jahid saaksid tammiavadest kunagi läbi sõita. See eeldab Väikeses väinas faarvaatri süvendamist, aga vaevalt selline kulutus kunagi mõeldav on.
OÜ Väina Kala juht Kristjan Kana ütles, et avad oleksid eeskätt olulised kalade rändele ja loodetavasti muutuks Väike väin kalarikkamaks. Vanasti oli Väike väin kõva siiameri, ehk tuleks siig edaspidigi jälle väina kudema.
Kajakimatkaja Tambet Kikas ütles, et ava annaks võimaluse läbida Väike väin ilma süstast välja ronimata. Täislaadungis meresüstas võib varustus kaaluda mitusada kilo, pole kuigi lõbus seda vahepeal välja tõsta ja tassida. Ka pakuks tammiava Muhu turismiarendajatele võimaluse koostada mõnepäevase süstamatka marsruut ümber Muhumaa.
Uuringud toimuvad rahvusvahelise projekti "Coast4us"raames, kus osalevad ka Saaremaa vald ja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut.
Muu hulgas käsitleb projekt ka Väikese väina veevahetuse parandamist läbi tammi avade rajamise. Selleks kasutatakse 2019. aasta kevadel ja suvel väinas tehtud sügavusmõõtmiste andmeil põhinevat kolmemõõtmelist hüdrodünaamika mudelit, mille abil saab hinnata tammi avade ja väina osalise süvendamisega seotud mõju.