Tegusast naisest sai seitsme küla vanem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
ELUEDENDAJA: Külavanem Astrid Vaba kuulub Tagavere kandi eestvedajate hulka juba pikka aega.
ELUEDENDAJA: Külavanem Astrid Vaba kuulub Tagavere kandi eestvedajate hulka juba pikka aega. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Nägus ja nooruslik vanaema Astrid Vaba (45) meeldib nii paljudele inimestele, et valiti hiljuti  seitsme küla külavanemaks.

"Inimesed niimoodi arvasid ja jube näotu oleks vastu hakata," ütleb Astrid, kellest sai sel sügisel Arju, Kareda, Kuninguste, Salu, Imavere, Koigi-Väljaküla ja Tagavere külavanem. Sakust pärit Astrid pole Tagaverel ja selle naaberkülades mingi tundmatu suurus. Just tema eestvedamisel loodi 14 aastat tagasi samu külasid ühendav külaselts MTÜ Tagavere Optimistid.

Raha ajab tihti riidu

Peamine põhjus, miks kõik seitse endist külavanemat oma ühiskondlikust ametist sel sügisel lahti ütlesid, seisneb ilmselt selles, et vald hakkas maksma külaraha ning igapäevaselt raamatupidajana töötav Astrid sobib rahaasju ajama nagu valatult. "Kui raha tuleb mängu, siis on kaks asja: inimesed kas lähevad riidu või nad ei taha sellega tegeleda," leiab Astrid.

Iga küla saab vallalt sel aastal 48 eurot, millele lisatakse iga külas elava elaniku kohta veel 1,46 eurot. Tagaverel ja selle kuues naaberkülas elab kokku umbes 150 inimest, seega jääb külaraha 500 euro kanti. See pole kaugeltki summa, mis külaelu kuidagi paremana paista laseks. "Ta on pigem selline, et anname natuke raha, ehk siis rahvas on rahul," ei näe Astrid valla rahajagamises mingit ennenägematut külasõbralikkust.

Aasta lõpuks peab rahvas otsustama, kuidas külaraha kõige mõistlikumalt kulutada: kas raisata see kuusetulede peale või osta külatänavatele prügikastid. Või korraldada aasta lõpus trall. 

Piirkonna kõiki 150 inimest Astrid isiklikult  ei tunne, küll aga enamikku nägupidi. Külaraha taotlemise nimekirja vaadates selgus, et piirkonda sissekirjutatud inimestest elab kümmekond mandril, mõni neist juba aastakümneid. Seevastu paar aktiivset noort külaelanikku on üldse vaat et maakera teise otsa sisse kirjutatud. Lapsed pole lihtsalt osanud endalt küsida, kuhu nende vanemad nad sisse kirjutasid.  

Astrid ise asub ka nüüd igapäevaselt jälle kodupaigas. Sel aastal vahetas ta klienditeeninduse juhi ameti Kuressaare Veevärgis raamatupidaja töö vastu oma abikaasa firmas Tager Elekter OÜ, sest ei tahtnud enam linna vahet käia.

Koerad-kassid koju

Lisaks rahva informeerimisele, raha taotlemisele ja jagamisele kuulub Astridi sõnul külavanema kohustuste hulka näiteks hulkuvate kasside ja koerte kojuajamine. Ka piirkonna tänavavalgustus tuleb lõpuks korda saada. 

Toimetulekumuredega külavanemat tavaliselt ei tülitata, raha- ja tervisemuresid kurdetakse pigem kaugemal asuvale ametnikule. Üldiselt saavad seitsme küla inimesed omavahel ilusti läbi. "Meil on üks kauplus, ühed teeotsad ja ühed mured," räägib Astrid. "See on üks kant ja pole mõtet seda külade kaupa tükeldada."

Tagasi üles