:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/12/12734937t1h6aa0.jpg)
Kutseline kalur Priit Rahnel tõmbas esmaspäeval Sutu lahest paati 15 kilo kaalunud kala.
Priit Rahnel püüdis 15-kilose "punase": Paat oli kala täis! (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kui seda mõrrast välja tõmbasin, siis alguses mõtlesin, et ohoo – üks kena suur punane ka hüljestest räsimata jäänud," rääkis Upa küla kalamees Rahnel. Veidi varem oli ta vaadanud üle teise mõrra ja sealt ainult ühe pea leidnud.
"Kui juba üle ääre tuli, siis oh-oh kurat – paat oli kala täis!" rääkis mees Saarte Häälele. Ta lisas, et siiski oli hüljes jõudnud ka seda kala näksimas käia. "Hülged on kogu aeg nagu kaarnad ümber, mõnikord kolm-neli pead korraga jaol."
Kas Rahneli seni kaalult suurimaks – täpselt 15 kg – saagiks osutunud kala on meriforell või lõhe, selles asjatundjad pilte vaadates selgusele ei jõudnud. Rahneli arvates on meriforell, kuid kirglik kalamees Vladislav Koržets märkis, et kehatäppide järgi oleks justkui pigem lõhe – need on valdavalt pealpool küljejoont.
"Sabalõike järgi nii ja naa: lõhel nõgus, merikal sirge või kumer," rääkis Koržets. Vahet aitab tema sõnul meriforellil ja lõhel teha ka suunurk, mis ulatub forellil silmast kaugemale, lõhel silmani. Seljauim on lõhel tähnideta, forellil tähnidega.
"Samas tuleb silmas pidada, et lõhe ja forell võivad anda ka hübriide. Täie kindlusega saab sellisel vahepealsel juhtumil anda vastuse vaid geeniuuring," selgitas kuulus kalamees.
Tuntud Saaremaa hobikalamees Aivar Sõrm lisas, et silma järgi arvamine jääbki tavaliseks arvamiseks. Pahatihti võib panna välimääraja ja kala kõrvuti ning mis selgub? Üks tunnus väidab üht ja teine teist. Või kuidas kutsuda ristandit, kui isa on lõhe ja ema forell?
Eesti mitteametlik meriforelli kaalurekord pärineb aastast 1938, mil Keila jõest püüti 11,4-kilone isend. Saaremaalt Tagalahest saadi 2000. aastal 8,6 kilo kaalunud kala. Lõhed kasvavad aga tunduvalt suuremaks – Eesti vetest olevat välja püütud koguni ligi 38-kilone elukas. Aivar Sõrm viitas, et teadaolevalt meriforell üle 10-kiloseks naljalt ei kasva ja senised enam-vähem kinnitatud rekordid jäävadki napilt sinna kanti.
"Kuhu kuulub Priidu 15-kilone, selle vastuse saamiseks tuleks kala laborisse saata. Igal juhul on tegemist tähelepanuväärse isendiga, mis jääb püüdja südant soendama pikkadeks aastateks," arvas Sõrm.
Priit Rahnel on ise seni püüdnud "punaseid", kelle kaal on jäänud nelja-viie kilo kanti, kuid oma suguvõsast teab ta veel ühte rekordit – Priidu isa, elukutseline kalur Paavo püüdis kümmekonna aasta eest 18 kilo kaalunud "punase".
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teaduri Martin Kesleri sõnul on pildil oleval kalal olemas kõik lõhele omased tunnused. „Täppe on tavapärasest natuke rohkem, aga täpid asuvad küljejoonest kõrgemal - nagu lõhel peabki olema,“ ütles Kesler kolmapäeval, 13. novembril Saarte Häälele.