Pimedad Kuressaare kesklinna teekattemärgistusest sotti ei saa

JUPIKE JUHTTEED. Pimedate ühingu juht Anneli Lõhmus (pildil keskel, valge kepiga) ja tema saatja Juta Levin leiavad, et juhtteed võiks läbida kogu uuendatud kesklinna, mitte paiknema vaid jupikestena siin-seal. Sama meelt on (vasakult) Mati ja Vaiki Press ning Marju Saar.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Pimedate ja vaegnägijate liikumise hõlbustamiseks Kuressaare kesklinna paigaldatud teekattemärgistus tekitab nägemispuudega inimestes endis segadust.

Palvele selgitada, kus nägemispuudega inimeste jaoks mõeldud märgistus täpselt asub ja mida tähendab, vastas Saaremaa vallavalitsuse ehitusinsener Madis Pihel, et kesklinna paigaldati betoonelementidest suunavad ja hoiatavad juhtteed ehk nn taktiilne katend. Samuti saatis vallavalitsus kesklinna eskiisjoonise ja pildid juhtteede elementidest.

Et kuulda nägemispuudega inimestelt endilt, mille järgi nad aru saavad, et tegemist on just neile mõeldud tähistusega, ning mis hinnangu nad sellele annavad, kutsus Saarte Hääl pimedad ja vaegnägijad seda testima.

Esiti jäi testima tulnutele arusaamatuks, missugune osa uuest tänavakatendist üldse on mõeldud spetsiaalselt nende tarvis.

"Projekteerimisel käidi pimedate ja vaegnägijatega rääkimas ning kuulati meie ettepanekud ära, aga pärast ehitust pole meile keegi seda märgistust tutvustanud ega selgitusi jaganud," tõdes Saaremaa puuetega inimeste koja projektijuht Marju Saar, kes on vaegnägija.

Näiteks tekitas nägemispuudega saarlastes küsimusi ka see, kas krobelise pinnaga tänavakivide rida, mis kulgeb Lossi tänava äärsetest hoonetest, on ehk mõeldud pimedate liikumise hõlbustamiseks. Samas tõdesid testijad, et kivirida kadus sellele parkinud autode alla.

Kuidas üle tänava pääseda?

"Kuidas ja kus peaks pime inimene siin Lossi tänaval kõndima tänavakohvikute hooajal?" muretses Marju Saar. "Siis ei jää ju muud üle kui keset teed autode vahel liikuda. See on aga ohtlik."

Avastanud Kohtu ja Lasteaia tänava nurgalt piklikutest reljeefsete triipudega plaatidest tee, mille kummaski otsas mummudega betoonplaadid, järeldasid testijad, et ju siis see märgistus ongi mõeldud nende liikumist hõlbustama.

Juhttee kulgeb küll Holostovi kompleksi nurgast Vabadussõja ausamba haljasala juurde, edasi aga eikuhugi.

"Nüüd, kui ma olen siia mummude peale jõudnud, kuidas ma tean, kuhu ma edasi liikuma  peaksin?" küsis Saaremaa pimedate ühingu juhatuse liige Anneli Lõhmus, valge kepiga enda ümber maapinda kompides. "Ja kuidas ma ilma saatjata üle Lossi tänava pääsen, kui siin mingit ülekäigurada pole?"

"Igaüks võib ju käia, kus tahab," märkis seepeale Mati Press, kes tuli kesklinna teekattemärgistust testima  koos oma abikaasast saatja Vaiki Pressiga. "Iseasi, kas autod pidama saavad."

Anneli Lõhmuse saatja Juta Levini sõnul ei pruugi isegi nägemisprobleemideta jalakäija kesklinna uuest liikluskorraldusest – nn jagatud ruumist, kus kõik liiklejad on võrdsed –  õigesti aru saada. Saati siis vaegnägijad ja pimedad.

Juhttee viib rattahoidiku alla

Mati Pressi hinnangul oleks suur abi kindlatest, helimajakaga varustatud ülekäiguradadest, mis teatud intervallide järel piiksuksid või kopsimise sarnast heli teeksid.

Üks südalinna juhtteedest kulgeb Kohtu tänavalt Holostovi kompleksi nurgast üle Turu tänava Chameleoni kohviku nurgani, sealt omakorda Humana kaupluse ette. Paraku on keset juhtteed asetatud ühe lähedal asuva ettevõtte reklaamtahvel ja juhttee ise suubub Humana poe ukse kõrvale paigutatud  betoonist rattahoidiku alla. Hoidiku alt paistab üksnes mummulise ruudu äär.

Kõigi testijate hinnangul oleks suur abi sellest, kui juhtteed läbiksid kogu uuendatud kesklinna, mitte ei paikneks lühikeste jupikestena siin-seal.

"Need rajad peaksid ikka kuhugi viima, mitte suvalises kohas lõppema," leidis Marju Saar. "Samuti peaks neid olema lihtne leida."

Testijate sõnul oli endine korraldus, kus sõidu- ja kõnnitee asusid erineval tasapinnal, paremini arusaadav.

"Praegu on küll astuda parem ja kindlam – selle vastu vaielda ei saa," ütles Anneli Lõhmus. "Samas tegid kõnniteed orienteerumise lihtsamaks ja andsid kindlustunde, et jalutades auto alla ei jää. Praegu, kui neid siledaid plaate mööda kõnnin, kuidas ma aru saan, kus ma parasjagu viibin?"

"Mina üksi, ilma saatjata siin uues kesklinnas küll ringi liikuda ei julge," tunnistas Mati Press.

Sama kinnitas Lõhmus.

Pimedad muretsesid ka, mis saab talvel, kui kesklinna katab lumi ja jää. "Siis on vähesedki maamärgid kadunud," tõdes Anneli Lõhmus.

Vallaarhitekt Mark Grimitliht möönis 13. juuli Saarte Hääles ilmunud arvamusloos "Jagatud ruum ühendab", et jagatud ruum võib problemaatiliseks kujuneda pimedate ja nägemispuudega inimeste jaoks, "kuna linnaruumi elemendid nagu valgustus, äärekivid ja puutetundlikud pinnad on nende jaoks väga olulised orienteerumiseks". "Nende eemaldamine või teisiti kasutamine võib tuua liikumisel kaasa hirmu, usalduse ja enesekindluse puudumise," kirjutas linnaarhitekt.

Märgistus olgu pimedatele ja vaegnägijatele kättesaadav

"Kuressaare kesklinna kohandamine nägemispuudega inimeste liikumiseks sobivaks on keeruline teema," tõdeb Saaremaa vallavalitsuse kommunikatsiooninõunik Valmar Kass.

Sellises mahus ja nii suure pindala peale ei ole Eestis nägemispuudega inimestele taktiilsete tähistega piirkonda veel ehitatud.

Sellega seoses peab Saarte Hääle toimetust tänama, kes otsustas ehitatut testida ja vead esile tõsta. Ehitus- ja planeerimisosakonnal on detailsed materjalid, millest kõnealuse ala projekteerimisel lähtuti. Projekteerimise hetkel määrust veel väljastatud ei olnud ja juhendini viis meid Mati Press.

Asjaolu, et kauplused oma reklaamtahvleid ja inimesed oma autosid nägemispuudega inimeste teele paigutavad, tuleneb arvatavasti kodanike teadmatusest. Loodame, et teie artikkel suurendab inimeste teadlikkust. Arvata võib, et inimene, kellel seda juhtteed vaja ei lähe, ei pruugi täpselt teada, millega tegu. Samuti leidub ka kindlasti juhuseid, kui buss ei peatu täpselt taktiilse märgistuse kohal ja nägemispuudega inimene peab ise märgistust otsima.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui märgistus on tänavale projekteeritud, siis peab see olema ka inimesele kättesaadav. Sama kehtib ka talvel lume ja jääga. Vald on selles osas avatud lahendusi otsima ja kui mingi osa projekteeritust ei tööta, siis tuleb see kindlasti ümber teha. Samuti peab sellisel juhul kriitiliselt vaatama ka juhendit, mille järgi projekt sai tehtud.

Peame siiski ka arvestama, et taktiilne märgistus ei tee nägemispuudega inimesest nägijat ja iga kodanik peab olema valmis puudega inimest aitama.

Tagasi üles