AJA LUGU: Kõigi mugavustega korterid Lenini tänaval

KESKLINNA MAGALA KERKIB: 1970. aasta kevadel tehtud fotol on paremal näha Uus 34 elamu, mis jääb osaliselt hiljuti valminud kultuurikeskuse teatrisaali varju. Keskel paistab veetorn-elamu, mille ehitus on jõudmas lõppjärku. Vasakule, nn Upa-meeste monumendi taha jäävad pioneeride maja ja Tallinna 14 korterelamu.

FOTO: TÕNU SALDA

Läinud sajandi kuuekümnendate aastate keskel ja lõpus oli toonane Kingissepa kesklinn päris tõsine ehitustanner. Üheaegselt kerkisid nii kaubamaja, kultuurimaja kui ka tänase Uue tänava elurajooni esimesed hooned.

Tellijale

Nõukogudemaa tolle perioodi üks poliitika oli otsustavalt parandada elanikkonna elamistingimusi. Selleks kulutas riik tohutuid summasid. Ent raha ei jätkunud kõigile ja kõikjale, mistõttu riikliku elamufondi rahale käis armutu võidujooks. Kes uimasem oli, jäi ilma.

1968. aastal Saaremaale tööle suunatud noor ehitusinsener Anne Oolup ütleb, et võitluses riikliku ehitusraha pärast tehti igasugu vigureid. Näiteks loeti aasta lõpus ehitusobjektid vastuvõetuks isegi siis, kui tööd alles käisid. Raha tuli vähemasti paberil aasta lõpuks ära kulutada, muidu oli oht, et kasutamata summa võrra antakse järgmisel aastal ehitusraha vähem.

Tagasi üles