Lapsi väärkohtlevad pereliikmed või -tuttavad

Väärkohtlemine lapseeas jätab sügavad jäljed

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Seksuaalse väärkohtlemise märkamise alase koolituse lektorid ja osalejad tõdevad, et väikese kogukonna sisesed suhted võivad takistada nii väärkohtlemisest teadaandmist kui ka väärkohtlejate vastutusele võtmist.

"Inimestele on uudis, et alati ei ole seksuaalne väärkohtlemine seotud valu tekitamisega ning enamasti teevad neid asju lapse lähedased või tuttavad," ütles üks koolitusel esinenud lektoreist, Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Lea Pähkel. "Vaid vähestel juhtudel on väärkohtlejaks keegi võõras."

Eilsel koolitusel kirjeldas Lea Pähkel kahe lapse lugu. Üht neist tüdrukutest väärkohtles ema esimene elukaaslane juba siis, kui tüdruk oli vaid nelja-aastane. Kuigi mees saadeti aastateks karistust kandma, keeldus lapse ema tema süüd uskumast. Ka naise teine elukaaslane oli pedofiil. Kuna naine teadis, mida mees ta toona 9-aastase lapsega tegi ja soosis seda, mõisteti ta kupeldamise eest üheksaks aastaks vangi. Teine lugu rääkis tüdrukust, kes kasvas emata ning keda kuritarvitas aastaid ta oma isa.

Lea Pähkel rõhutas, et inimene, kes saab teada lapse väärkohtlemisest või seda üksnes kahtlustab, ei tohi jätta asja vaid enda teada, vaid peab reageerima otsekohe, pöördudes politseisse.

Marika Roots

FOTO: Erakogu

"Kuna kogukondlikud ja perekondlikud suhted on väga sügavad, arvan, et väga paljudest väärkohtlemisjuhtumitest teadaandmine jääb selle taha," leidis eilsel koolitusel osalenud Saaremaa sotsiaalpedagoog Marika Roots. "Paraku on levinud mõtteviis, et oma küla koerad purelevad ja oma küla koerad lepivad ning veri on paksem kui vesi."

Roots tõdes, et temagi on oma praktikas kokku puutunud lastega, keda on seksuaalselt väärkoheldud.

"Arvan, et tänapäeval pole enam ühtki õpetajat, kes pole kuulnud, mida teha hädas oleva lapsega või kuidas reageerida, kui laps vajab abi," lausus ta. "Paraku käituvad inimesed sellises olukorras väga erinevalt."

Räiged juhtumid ei üllata

"Kuigi prokurör Lea Pähkli kirjeldatud juhtumid olid räiged, ei üllatanud mind tema jutus miski," tõdes Kuressaare noortekeskuses tegutseva Tugila spetsialist Lii Vanem.

Oma Tugila-aastatel ning varasemas noorsootöötaja ametiski on Vanem sageli kokku puutunud ka "katkiste" lastega. Vanema sõnul on nende seas olnud ka seksuaalselt väärkoheldud lapsi.

Lii Vanem leiab, et inimesed, kelle igapäevatöö on seotud lastega, peaksid väärkohtlemisest rohkem teadma ja oskama selle märke paremini tähele panna.

"Tähtis on see, et meie, täiskasvanud, märkaksime ja laps saaks abi," rääkis Vanem. "Paraku meie inimesed isegi ei oska märgata, kui midagi valesti on. Ning isegi kui märgatakse, ei kiputa sellest alati politseile teada andma."

"Hirm, et teised saavad teada, ja valehäbi takistavad lapsi nendega juhtunust rääkimast ning täiskasvanuid oma kahtlustest teada andmast," tõdes üks lektoritest, sotsiaalkindlustusameti lastemaja-teenuse juht Anna Frank-Viron. "Laps ise politseisse ei lähe – järelikult peab täiskasvanu olema see, kes märkab ja reageerib."

Kui näete, siis reageerige!

Vironi sõnul võtab valehäbist ülesaamine ja hoiakute muutumine aega. "Sellepärast siin olemegi, et julgustada: kui te näete, siis reageerige!" ütles Viron.

Kui üleeilsest koolitusest Kuressaare gümnaasiumis sai osa 50 kuulajat, siis eile oli Saaremaa ühisgümnaasiumi aulasse kogunenuid veerandsaja ümber.

Koolituse ühe korraldaja, Saaremaa vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti Kristi Mägi-Sepa sõnul on mõnigi osaleja kinnitanud, kui vajalik selline koolitus oli. Samuti leidus neid, kes esmakordselt kuulsid lastemajast ja selle tegevusest. Samas tõdes Mägi-Sepp, et kuulajaskond võinuks olla suurem.

"Kui inimesed leiavad, et see on nii jube teema, millele ei taha isegi mõelda, rääkimata kuulamisest, siis tasuks neil endalt küsida: kellel on raskem – kas sellel, kes kuulab ja õpib aitama, või lastel, kes seda õudust üha uuesti ja uuesti läbi elavad," soovitas Mägi-Sepp.

Tagasi üles