OHHOO: Alver Sagur ehitab Pangale loodusmaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
PANGA LOODUSMAJA on projekteeritud madala ühekorruselise ehitusena, mis paistaks võimalikult silma nii maalt kui ka merelt.
PANGA LOODUSMAJA on projekteeritud madala ühekorruselise ehitusena, mis paistaks võimalikult silma nii maalt kui ka merelt. Foto: RAINE KARP

Ettevõtja Alver Sagur plaanib Panga pangale tuletorni lähedusse rajada loodusmaja ja infokeskuse OHHOO.

"Mul on idee ja tahe ja pangad selle jaoks, kust mingi osa raha saab," ütles loodusmaja idee algataja MTÜ Panga Areng juhatuse liige Alver Sagur.

Koos eksponaatide ja sisustusega läheb keskus maksma 250 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Selle rajamiseks soovib MTÜ Panga Areng 150 000 eurot toetust. Ses osas pöördus Sagur abipalvega keskkonnaministeeriumi poole. 

Keskus hakkab külastajatele jagama teadmisi Panga pangast ja muudest Saaremaa loodusväärtustest.

Arhitekt Raine Karbi projekteeritud ühekorruselisel hoonel on 406,3 m² ehitusalust pinda. Hoones on saal ja abiruumid, maja merepoolses otsas asub vaaterõdu, kuhu pääseb välistrepi kaudu. 

ALVER SAGUR eelmisel suvel Panga pangal, mil seal pandi mulda EV100 tammeistikud.
ALVER SAGUR eelmisel suvel Panga pangal, mil seal pandi mulda EV100 tammeistikud. Foto: Irina Mägi
Tulevase loodusmaja asukoht Panga pangal
Tulevase loodusmaja asukoht Panga pangal Foto: SH

Loodusmaja eksponaadid hakkavad ilusa merevaate taustal tutvustama panga geoloogilist lugu, piirkonna taimestikku, loomastikku ja loodusnähtusi. Mesilaste elu tutvustamiseks valmib läbilõike mesitarust, kus saab jälgida nende igapäevast tegutsemist.Samuti tuleb keskusesse kaluriküla ajalugu ja Panga militaarajalugu tutvustav ekspositsioon.

Hoones avatakse ka turismiinfopunkt, kus saab infot ka matkakorraldajate, geoloogide, giidide ja looduslektorite kohta. Samuti kaasaegsete tehniliste vahenditega sisustatud väike 50-kohaline saal õppepäevade-konverentside läbiviimiseks. 

Iga külastaja saab õppida selgeks kalurite igapäevatöös vajaminevaid oskusi (võrgu parandamine, meremehesõlmed jm), meisterdada lindudele pesakaste, osaleda linnuvaatlustel jpm.

Panga maastikukaitseala geoloogiline, looduslik ja kultuuriline väärtus on tõstnud tema külastatavuse Eestis väga kõrgeks. 2010. aastal viis keskkonnaamet läbi külastusuuringud üle Eesti. Selle alusel on Panga pank Eesti kõige kõrgema külastatavusega loodusobjekt, kus käis umbes 14 000 inimest aastas.

* OHHOO: oska heaperemehelikult hinnata oma olustikku. 

Alver Sagur, loodusväärtuste haldaja

Maaleht on juba aastal 2006 kirjutanud Kaali krahviks kutsutud Alver Saguri plaanidest Mustjala ehk Panga pangal. Selleks ostis ta 23 hektari suuruse miljonivaatega Pärdi kinnistu otse panga serval. Maalehe ajakirjanik Merike Pitk tituleeris Sagurit toona Saaremaa kolmandaks vägevaks, sest tema valduses on saare suurimad loodusväärtused. Kaali külastuskeskuse ja Panga panga arendaja sai vaid aasta hiljem Leisi vallalt rendile ka Angla tuulikumäe.


Tagasi üles