MEELIS KUBITS: võtke vallavanemal nööbist ja kurtke muret

Meelis Kubits. Foto: JULIA GORODETSKAYA

Saaremaalt pärit suhtekorraldaja ja kultuuridiplomaatia edendaja Meelis Kubits tunnistas Kadi raadio saates "Ulgusaarlased", et siinsed vallajuhid kuulavad inimesi tegelikult hea meelega ja see on suur asi.

Rõõm on vanu aegu meelde tuletada ja hakatuseks meenutada üht Kuku raadio saatelõiku 25. augustist aastal 2013. Mida siis Meelis rääkis:

Meelis, kui palju sa ennast tegelikult saarlasena tunned?

"Ma arvan, et saarlaste identiteet on kõigil sealt pärit inimestel tugev, minul ka. Alati, kui päike tuleb kevadel tihedamalt välja ja hakatakse tegema suveplaane ning kui linnad hakkavad aktiivselt end  siseriiklikult tutvustama ja eeliseid välja tooma, siis mina pean möönma – minu jaoks on Eestis kaks linna. Lisaks Tallinnale, kus ma praegu elan, on teiseks Kuressaare, ning kogu austuses teiste linnade vastu ei suuda ma ühtegi neist Kuressaare kõrval võrdväärsena näha. Selles mõttes on saarlaste identiteet tugev ja tajun end saarlasena."

Nii sa rääkisid kuus aastat tagasi. Vahepeal on palju juhtunud, oled näiteks naise võtnud. Kas sinu mõtted on selle aja jooksul muutunud?

Ei ole. Kuulasin huviga, millest rääkisin ja peale mõne kokutamise millegi üle häbeneda pole. Jään oma avalduse juurde. Saaremaa on jätkuvalt erilisel kohal.

Kuressaare on ka vahepeal muutunud. Kui jalutad keskväljakul, on ta teistsugune kui aastal 2013?

Seda me tänavapiknikul kõik koos vaatasime ning jah, see on episood, mida vist episoodiks nimetada on kompliment. See läbi aastate kestev keskväljaku renoveerimine. Ja uputamise pärast on kuuldavasti veel vaja projektis muudatusi teha, nii et võib-olla see polegi veel läbi. Vallavanem Madis Kallas ja teised noored juhid teevad asja patriootlikult ja neid pole põhjust kahtlustada omakasupüüdlikkuses.

Aga võib-olla oleks näiteks Haapsalu linnapea Urmas Sukles lahendanud selle olukorra jõulisemalt. Kuid kas see muudatus on külasaarlasele meelepärane, siis arvan, et absoluutselt. Mina ise olen jalakäija ja mulle on autojuhtide arvelt tehtud kompromissid meelt mööda.

Samas jälle on tehtud viiteid, et see pole nagu kuressaarlastele, vaid püüab meelitada välisturiste. Et pole saarlaslik paik ja on muutunud steriilseks.

Ei kavatse vaielda. Kohalikul elanikul on õigus oma arvamust avaldada ja oma arvamuse järgi esitada avalikule võimule tellimus, missugune see kesklinn võiks välja näha, kuna seda tehakse maksumaksja raha eest, ja see on loomulik. Selge, et linnaruum on üks neist objektidest, mis on pidevas arengus. Mäletan, et kunagi räägiti legende, kuidas vanal Hansapangal oli mustvalge logo ja inimesed harjusid sellega ära. Kui tuli uus värviline logo, siis Indrek Neivelt olevat öelnud, et tema seda visiitkaarti küll ühelegi kliendile kätte ei anna. Aasta pärast öeldi, et see oli kõige edukam turundusprojekt. Kui mõtleme sellele tagasi, siis paratamatult iga uus asi tahab harjumist saada. Aga linnaelanikel on õigus arvamust avaldada.

Vallavanem Madis Kallas ja teised noored juhid teevad asja patriootlikult ja neid pole põhjust kahtlustada omakasupüüdlikkuses.”

Mis on Kuressaare visiitkaart – ooperipäevad, aga kellele? Tuuakse teatrid, publik, meeskond. Saarlane vaatab ja küsib, mitu eurot maksab? Siis selgub, et hind läheneb sajale. Inimene keerab otsa ringi ja ütleb, et no kena siin mandrimehel suvisel ajal Saaremaal pidu pidada.

Sel asjal on kaks poolt. Tahaks öelda, et tahaks näha reaktsiooni ka siis, kui nad ühel päeval enam ei tule. Teisest küljest olen ma nõus – hinnad on jõulised, aga nii palju, kui olen aru saanud, tehakse ikka mingeid jõupingutusi selleks, et kallis kaadervärk rohkem kohaliku publiku poole keerata. Enamik turiste tahab saabuda kohta, kus elu käib. Peab olema harmoonia. Ooperipäevad on vägev asi ja usun, et on palju linnu, kes neile konkureeriksid. Minu meelest ollakse linna ja vallaga pidevas dialoogis, kuidas seda asja teha.

Olen nõus, et nad pole sissetungijad, kes lükkavad kohaliku inimese paremasse nurka – et olge siin vaikselt. Nad töötavad nii kohaliku omavalitsuse kui ka toitlustuse, hotellinduse ja muu struktuuriga koos ning linnale toob see korraliku raha sisse.

Ja mitte lihtsalt raha sisse, vaid see pole selline 20 aasta tagune jõuline nädalavahetus Mändjalas, kus mõni rullnokk läks merre ja jäi sinna ning naabrite aiad olid uriinist kastetud. Ooperipäevad annavad palju juurde ja see on väärikas kultuuriturismi produkt.

See oli ka peaaegu hääbunud, sest kohalik infrastruktuur ei kandnud seda välja. Tallinn pani käe alla, õnneks aitab seda sündmust üleval hoida ning ma usun, et kui nüüd kaalukausile panna, on see Saaremaale pigem kasu kui kahju toonud.

See on nokaudiga kasu, mitte isegi punktivõit.

Aga üritusi on siin teisigi, näiteks Saaremaa ralli.

Ma ei ole väga suur rallifänn, aga Ott Tänak on teinud meist rallifännid. Alustasime paar aastat tagasi, kes hööveldajana, kes kirjutas pressiteateid, aga siis selgus, et oleme kõik rallifännid. See on Saaremaa mehe suur panus. 

Ralli fenomen on erakordne – oktoobrikuu on Kuressaare jaoks raske, sest see pole enam turistile atraktiivne ning kauplejaid ja teenindajaid tabab mõõn, aga ralliga tuleb saarele veel üks turistide laine.

KULTUURISÕBER: Jaanuaris andis Indrek Saar toonase kultuuriministrina Meelis Kubitsale kultuurisõbra preemia. Foto: Erlend Štaub

Ka kolme päeva jooks toob hotellid täis. Hea aura on sellise ürituse korraldamisel ja see on toonud Saaremaale palju positiivset, mis annab asju majanduslikus tasakaalus hoida. Septembri alguses tehtud tänavapiknik – seal oli ka 5000 inimesest umbes 20–30% mujalt uudistajaid.

Sina suhtekorraldusguruna oskad öelda, kas Saaremaa vajab veel mingit brändingut?

Saaremaa bränd on tugev ja jõuline – need üritused, mis said üles loetud, kultuuritegelaste seotus selle paigaga… Kui Ott Tänak ütleb intervjuu käigus, et ta on Saaremaalt, siis mis bränding! Vaatame lihtsalt, et Ott seda ütleks. Ma olen väga seda meelt, et kohaturundus on nii selge ja tugev ning elab.

Aga turism pole ainus ja vaid selle peal pole aastaringselt ilmselt võimalik elada. Potentsiaali on Saaremaal rohkem kui olla meretagune ja ilus maa, mida Kaali meteoriidiga seostada.

Siin on ju aktiivne ettevõtlustegevus, millest ma lähedalt rääkida küll ei oska. Näen, et initsiatiivi on ja ettevõtlusaktiivsus näib olevat väga hea.

Ott Tänak on teinud meist rallifännid. Alustasime paar aastat tagasi, kes hööveldajana, kes kirjutas pressiteateid, aga siis selgus, et oleme kõik rallifännid.” 

Baltic Workboats on tugeva sammu teinud ja näidanud, et Saaremaa-Muhumaa on mereriigid ja laevaehitustraditsioon pole unustatud.

Jah, müts maha nende ees.

Mõned võib-olla ei teagi, aga sündinud oled sa Kuressaares.

Jah, läbi-lõhki Saaremaa poiss.

Ja käinud 2. keskkoolis, praeguses Kuressaare gümnaasiumis?

Jah, see on väga hea kool. Vaba mõttelendu soosiv. Nõukogude aja lõpus oleks võinud ju ajalugu näiteks õpetada mitut moodi, aga seda õpetati väga hästi ja ausalt.

Kas sa arvad, et me oleme üleliia mugavad ja tahame Saaremaa silda, et ei peaks muretsema praamijärjekordade ja graafiku pärast?

Ma arvan et tänaseks on see debatt läbi. Ma ei kujuta ette, et ajal, mil keskkonnateemad on number üks, on siin võimalik hakata mingit betooni kuskile valama. Mulle tundub, et see ei ole enam debati koht. On üks küsimus, mida pole küsitud – kes on lõplik kasusaaja 10 aasta pärast? Ma pole progressi vastu, aga me ei räägi omanike, vaid esindusfiguuridega.

Öeldakse, et oodake sillaga, kiiremini saab ju lennukiga. Aga ei suudeta kokku leppida, kes lendab ja kui tihti.

Lennuk peab lendama, nagu kohalik elanik ütleb. Lennuk toimib Saaremaa ettevõtjate ja inimeste huvides. Kui nemad ütlevad, et peab olema suur lennuk, siis nii ongi, see on ilmselge.

Kas sa käid Saaremaa juhtidele ka nõu andmas?

Ei, nad saavad oma asjadega kenasti hakkama. Mäletan, kui oli ühinemisteema ja üritati ühist omavalitsust teha, siis ma ükskord käisin. Kuulati erinevaid arvamusi. Aga siis olime lihtsalt ühise laua taga. Mulle tundub, et vallajuhid kuulavad hea meelega. See on suur asi. Saaremaa on nii väike koht, et ma ütlen küll – võtke vallavanemal nööbist ja kurtke muret.

Kui palju sa end Tallinnas saarlasena tunned?

Selgelt identifitseerin end ikka saarlasena. Saarlaseks olemine annab konkurentsieelise, see pole häbi ja selle üle on põhjust olla uhke. Aga muidugi ei pea selle teadmisega endale vastu rinda taguma.

Nii et saarlane olla on uhke ja hää?

Absoluutselt.