/nginx/o/2020/07/28/13236922t1h12ed.jpg)
/nginx/o/2025/04/04/16755244t1hc1aa.jpg)
Politsei on kevadhooaja alguses juba alustanud päästevestide korrektse kasutamise kontrollimisega. Ametnike sõnul on esimesed tulemused muljetavaldavad.
"Saarlastena oleme väga õnnistatud – meri on meie ümber igast küljest ja pakub meile rohkelt võimalusi nii tööks kui ka meelelahutuseks," ütles merepäästja ja piirivalvur Riho Õun. "Aga nagu me autoga sõites paneme alati turvavöö peale, peaks ka merel kehtima sama loogika – enne vee peale minekut peab päästevest selga saama."
Kahel järjestikusel nädalavahetusel kontrolliti Nasva jõel paatidega liiklejaid ning rõõmustav oli näha, et kõik paadis olnud lapsed kandsid päästeveste korrektselt. Päästevest ei ole mõeldud politseile näitamiseks, vaid inimestele endile – neile, kes on paadis, ja nende lähedastele. "Meid kõiki oodatakse õhtuks koju," on merepäästja lihtne, ent oluline sõnum.
"Üks isa ütles väga õigesti, et oma kõige kallimat vara peabki hoidma. See lause võiks kõigil mõttest läbi käia, kui merele minnakse," märkis Riho Õun.
Ent päästevesti olemasolust üksi ei pruugi kriisiolukorras piisata. "Vaadake üle, kus teie vestid paadis asuvad – kas need on kiiresti ja kergesti kättesaadavad? Kas oskate neid vajadusel ka kiiresti selga panna?" soovitab Õun, rõhutades, et eriti tähelepanelik tasub olla paukvestide puhul – kas balloonid on paigas, kas need toimivad ja kas vesti mehhanism on korras?
Riho Õun rõhutas, et merele minnes ei tohiks kunagi olla hooletu. "Hoiame merel kainet meelt, oleme tähelepanelikud enda ja teiste suhtes. Nii tagame, et mereandide ja -naudingute kõrval saame ka turvalise kogemuse."
"Pean saarlasi kiitma, sest viimase aja kogemus näitab, et enamik veekogudele minejaid on korrektselt varustatud ja ette valmistunud. Paaril korral oleme tänavu pidanud sekkuma ja inimestele meelde tuletama, miks tuleb päästevest selga panna ning õige varustus kaasa võtta, kuid üldpildis on inimesed tublid," kinnitas patrullpolitseinik Rünno Kurm.