Tõnu Post selgitas piimandustoetuse tagamaid

EILE KÕLJALAS : Viljakasvataja Jaan Sink (vasakul) kuulab Tõnu Posti selgitusi.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post jagas eile liidu liikmetele selgitusi palju poleemikat tekitanud saarte piimatootjate erikohtlemise teemal.

Maaeluministeeriumi plaan maksta saarte piimatootjatele piimalehma kasvatamise otsetoetust on tekitanud pahameelt nii mandri kui ka Saaremaa tootjates, kes peavad sellist plaani osava lobitöö tulemusel sündinud ebaõigeks otsuseks.

Eile Kõljala seltsimajas põllumeeste liidu liikmetele esinedes avas Tõnu Post piimalehma kasvatamise otsetoetuse sünniloo ja kinnitas, et toetus on vajalik Saaremaa suurte piimatootjate ja seeläbi kogu siinse piimanduse elushoidmiseks.

Tõnu Post ja Kärla POÜ juht Ülar Tänak kinnitasid, et nad ei läinud ministeeriumisse küsima eraldi toetust Saaremaa piimatootjale, vaid soovisid ebasoodsate alade toetuse taastamist kogu Saaremaale. Selgus, et Euroopa Liidu reeglid poole finantsperioodi peal uue toetusmeetme kasutuselevõtmist ei luba, küll aga olemasolevate meetmete ümberkujundamist. Nii tuli leppida sellega, mis võimalik.

Ministeeriumi eelnõu kohaselt hakkavad saarte piimatootjad saama piimalehma kasvatamise otsetoetust. 250 eurot lehma kohta hakatakse maksma ka saartel tegutsevatele üle 400-pealiste karjade omanikele, kes siiani sarnaselt Eesti teiste suurfarmidega piimalehma toetust ei saanud. Päriselus tähendab see, et toetust hakkab saama kolm Saaremaa suurfarmi: Kõljala, Kärla ja Mereranna. Ülejäänud Eesti saartel üle 400-pealisi piimakarju pole. Raha uue toetuse jaoks tuleb ühtse pindalatoetuse vähenemisest 18 sendi võrra hektari kohta.

Tõnu Posti sõnul selgub uue toetuse saatus järgmisel nädalal, pole välistatud, et leidub neid, kes taotlevad selle ärajätmist. Kõigele vaatamata pole kogu poleemika nii Maalehes kui ka Saarte Hääles ainult negatiivne. "Vähemalt sai teatavaks, et Eestis on erineva tulukusega põllumajanduspiirkonnad," märkis Post. "Riigi asi on jagada toetusi nii, et konkurentsitingimused oleksid võrdsemad."

Nii mõnigi süüdistab Tõnu Posti selles, et ta Saaremaa põllumeeste liidu juhina kasutas oma mõjuvõimu isendale kopsaka toetuse väljarääkimiseks. Eile Kõljala koosolekul kohal olnud kalakasvataja ja viljakasvataja Priit Lulla hinnangul Post oma positsiooni ei kuritarvitanud. "See oli ju ikkagi ministeeriumi pakkumine," sõnas ta.

Viljakasvataja Aavo Aljas ütles, et uue toetuse kasutuselevõtu kohta saatis Tõnu Post kirja välja juba juuli lõpus, seega pole see sündinud kusagil kabinetivaikuses ja nüüd pauguga avalikuks saanud. Aljase sõnul tasub toetuse taga näha suurt pilti. "See on regionaalne probleem, Saaremaa kui terviku probleem," ütles Aljas. "Kommunikatsiooni peaks parandama, aga idee on õige."

Aljas märkis, et hektarimakse vähenemine 18 sendi võrra teda ei mõjuta. "Selle rahaga ma ei ela ega sure. Ka mandrimeestel ei tasuks hädaldada," rääkis viljakasvataja. Asi võib ju olla põhimõttes, aga kui 1000 hektari pealt väheneb toetus 180 eurot, siis see pole summa, mille pärast hädakisa tõsta.

Tagasi üles